29 October 2017

Veidi taustast lehekülje 8 aastaseks saamise järel

Teadvusehuvi blog on saanud üle 3000 päeva vanaks ja otsustasin uuesti veidi selle tausta ja olemust täpsustada. Tõenäoliselt kasvab see postitus see aasta täiendustega oluliselt.

Eesmärk siinse lehekülje tegemisel oli ja on esmajoones stimuleerida arengut ja teadmiste levikut kuid seejuures peaaegu nähtamatuks jäädes. Sihilikult jätsin sisse palju mis peletaks inimesi selle levitamist. Proovisin paigaldada takistusi levitusentuasmi vähendamiseks ükskõik mis motivatsioon võis tekitada tahtmist teadvushuvi lehte teistele tutvustada. 

Selle blogi disainil proovisin algusest saati vältida kuulsust ja tuntuse kulutulena levikut.
Pigem hoian seda ebamäärases hämaras videvikutsoonis mis püsib aastate viisi.Se on võrldemisi stabiilne olnud sest ligi 5 aastat on külastuste arv umbes sama püsinud.
Nüüdseks on blogi erinevaid lehevaatamisi kokku üle 235 000 millest veidi üle poole on Eestist.

Salatsevusele panustas algusest peale arusaam et ükskõik kui head või halvad on kellegi kavatsused on nad kellegi jaoks alati ohtlikud vaenlased ja igal juhul on parem salatsevust väärtustada.

Meediat väldin osaliselt seda kontrolliva kultuuri tõttu. Isegi mu enda ütlemised mida meedias on võrdlemisi salamisi avaldatud sisaldasid moonutusi toimetuse või teiste asjaosaliste poolt kelle tööks on kohati teiste ütlemiste ja kirjutiste moonutamine (vähemalt kolmel korral on mu kirjutisi avaldatud ja neist kahel juhul paistis moonutusi).
Veel on meedial kahjulik traditsioon teadlaste leiud pressida mustvalgeteks väideteks stiilis "tõestati et X põhjustab või ei põhjusta Y". Näitena võib vaadata lihtsalt ajalehtede või teadusajakirjade esikaane julgeid kuid kahtlaseid väiteid. Pooleldi rituaalina peavad elukutselised raadio, televisiooni ja paberajakirjanduse töötajad tegema maha internetis olevat ning keskenduma selle kõige triviaalsematele ja labasematele osadele kuid ei näita sellist kriitikameelt raadio, pabermeedia või televisiooni suhtes. Lisaks on neil veel pikk rida muid toksilisi reegleid mida ma esialgu ei maini.

Üks meedia viga on üleväärtustada "uusimaid uuringuid" (jutumärkides kuna need võivad olla aastaid vanad enne populaarteaduslikku artiklisse jõudmist) kuid teaduses on kindlamalt tõesed leiud mida on korduvalt üle tõestatud eri laborite poolt ja on aastaid üle tõestatud. Esimene uuring võib olla vigane või võltsitud ja kui meedia seda liigselt kuulutab siis jõuavad valed pikalt rännata.

Kuna väärtustan uute teadmiste leidmist olen sihilikult teinud blogi postitused mingil määral peletavaks neile kelles ma ei näe potentsiaali uurijana. Liigne formaalsuse ja struktueerituse otsing on ankruks sest reaalsus on segane ning ei anna motiveerivat kõne miks seda peaks mõistma, asjade nimed võivad olla petlikud, mõõtemeetodid on alati mingil määral ebatäpsed, iga uue teema uurimisel on tavaline et peab õppima mitukümmend uut sõna enne artiklist aru saamist ja järgmine samal teemal kirjutav autor võib kasutada hoopis teisi sõnu sama asja kirjeldamisel. Mõnikord tuleb ette sõnu mille selgitust ei leia sest sõna sisaldav artikkel oli ainus mida Google suutis leida nagu näiteks sõna hypoxilism kuid pärast selle postituse avaldamist võib kahekordistuda nende tulemuste arv.

Ühes hiljutisemas artiklis mainisin psüühika kaardistamist. See sisaldab illustratsioonide ja kirjelduste kogunemist mida on märgata psüühikast tavapärase pimeduse asemel erinevates tujudes ning neid moodustisi olen leidnud üle saja koos võib-olla paarisaja mustriga ja kujundiga mis eri "hingesoppides" psüühikale kohest või üle päevase hilinemisega toimet hakkavad avaldama.

Ülaillustratsioon on üks nendest üle saja erineva moodustisest. Selle teeb siin lehel eriliseks see et see esindab teadmisjanulist meeleseisundit millega see lehekülje tekst koostati ning see meeleolu on mul endalgi vanem kui teadvushuvi blog kuigi ajalooliselt on see kuju tõenäoliselt tuhandeid aastaid inimesi mõjutanud ning immitsenud mütoloogiasse andes laiakübaralistele ja mustadele lindudele maine kui tarkuse toojast (seda vähemalt skandinaaviast lähis-idani). Peaaegu kõik bioloogia, füsioloogia ja tervisega seonduvast olen kirjutanud läbi selle mentaliteedi. Füüsika, keemia ja ühiskonna uurimisel on kõigil omaette erinevad täitsa teistsugused nägemused. Väikeste inimgruppide reaktsioonidele mõtlemisel on nägemus millestki mis meenutab seda mütsi teadmisjanulise peas kuid värviliste joontega. Seda moodustist nimetan teadmisjanuliseks. Selle mentaliteedi üks omadus on emotsionaalne külmus kuid peaaegu maaniline rahutu janutundega uudishimu mille jaoks on esmatähtsad uued teadmised ükskõik mis liigi ükskõik mis raku ükskõik mis protsessi ning nende rikete mõistmine ning ja iga kord kui midagi uut juurde õppida tunnen mõnusalt nagu oleks mingit janu laadset tunnet leevendanud teadmiste "joomisega". Kuna see uudishimu on väga valimatu siis tavaliselt ikka valin sõltuvalt hetketujust mida sellega uurida. Ajaliselt on see keskmiselt võib-olla paar protsenti ärkvel oldud ajast aktiivne ja töös aga see on produktiivne oma ajaga.
Selle olendi ees olev kuju mõjutab mille vastu see huvi tunneb ning 2016 oli sarnase keha ja riietusega moodustis tuttav kättemaksuplaanide otsijana. Teadvushuvi lehel tüüpilisema üldteema huvi tekib kui selle ees või käte vahel on midagi väändunud viljakimbu laadset mille keskel on hele riba ning selle seose avastasin 2017 alguses mõned kuud enne selle aasta esimese teemaga alustamist pärast mitmeaastast pausi (vahepeal uurisin teisi teemasid mis olid enda teada jätmiseks mitte avaldamiseks). Täpsemini kasutasin  seda olendit praktiliselt sellega et kujutlesin seda ühes psüühika pimedas nurgas ette ja sekundi või paariga ärkab veidi loomalik maaniline teadmisjanu mis võib reageerida vihaselt kui keegi "joomisele" vahele segab aga seda juhtus ühe korra et agressiivselt selles olukorras reageerisin. Hiljem teadsin seda reaktsiooni ette ja säilitasin rahu.

Sarnaselt teiste valgesilmsete psüühiliste moodustistega on kaasnev mentaliteet üldiselt emotsionaalselt külm ja kõle kuid ka võrdlemisi immuunne kõigi teiste emotsioonide suhtes (hirm, uhkus jne) olles natuke sarnane stereotüüpsete teadlastega. See mentaliteet ei hooli tingimata enda või teiste aitamisest vaid üle kõige tahab see leida vastuseid.
Selle kujuga tutvumine tekitas ka mõttelõngasid miks keskaegsed katkuarstid maskeerusid enam-vähem sarnaseks laia kübaraga linnunäoliseks teadmisjanulise kehastuseks. See annab stabiilse fanaatilise uudishimu leida vastus mis iganes küsimuse vastamine on endale ülesandeks võetud ja see summutab hirmu mida katkuhaigetega tegelemises ette tuli kuigi kõrvalnähuna jätab see mentaliteet häirivalt hoolimatu ja külma oleku vähemalt ümberolijatele.

Kuigi ma pole katseloomade tapmisega tegelenud olen siiski paljude teemadega olnud endagi jaoks liiga emotsionaalselt külm osade teemade uurimises. Sellel aastal on mitmed teemad olnud deliiriumiartikli väljakasvud ning see mentaliteet teeb need emotsionaalselt neutraalseks või isegi rõõmsaks (uue info õppimisel). Esialgu planeerisin avaldada deliiriumist ühe artikli aga taustinfo kogunemisel eraldasin sellega seotud nähtused ja komponendid eraldi artiklitesse. Näiteks NKCC, hüpoksia mõju neurotransmitterite sünteesile ja sügisene Na/K ATPaas teema jäävad nende hulka. Põhjuseid miks neid häirivaid nähtuseid kirjeldan on mitmeid. Osalt selleks et hoiatada mis kaasneb kui tervist rikkuda ning osalt selleks et vähendada motivatsiooni surra armastatutega ümbritsetuna. Miskipärast proovib meedia kultuur jätta muljet et surm on parem kui saab olla agoonias ja deliiriumis pereliikmete või armastutega ning jätta neile eluks ajaks traumeerivad mälestused.

Teadusesse ei kipu ma eriti ka aegluse tõttu. Lugemine ja osa õpitu laiemale avalikkusele tutvustamine on palju ahvatlevamad ning kiiremad protsessid. Uurijad keskenduvad rohkem katsete läbiviimisele ja rahastuse leidmisele kuid tulemuste tutvustamise osa on hädine (kas teadusandmebaasides mida väga paljud ei loe ning mille sõnavara õppimine on omaette töö või siis massimeedias kus tulemusi moonutatakse jultunult et ajakirja/ajalehte ostma motiveerida).
Üks näide kui halvasti teadmised levivad isegi teadlaste hulgas on teadlikkus NKCC valgust. GABA kirjeldatakse peaaegu dogmaatiliselt inhibeerivaks neurotransmitteriks ning seni olen ainult NKCC kirjeldajate hulgas leidnud väiteid, et GABA saab muutuda stimuleerivaks. Enne 2017 ei teadnud ma isegi et eksisteerib valk NKCC mis võib GABA jubedaks stimulandiks teha kuigi aastaid enne teadvushuvi blogi alustamist avaldati vähemalt 2005. artikkel sellest et NKCC võib GABA stimuleerivaks (depolariseerivaks) teha. Samas neurobioloogid avaldavad siiani artikleid mille järgi GABA on ainult inhibiitor kuigi neuroni kahjustamine näiteks ajuoperatsioonidega mida loomkatsetes tehakse võivakse GABA toimet potentsiaalselt vastupidiseks muuta.
Võib-olla saan protsessi kiirendada osade piltide müümisega või psüühika kaardistamisel õpitud visuaalsete ja heliefektidest tehtud etenduste disainiga (saaks ka annetada näiteks kontole EE782200001102461795) ning kui väga hästi läheb siis tegeleda füsioloogia uurimisega iga päev ja isegi palgata abilisi kes aitaks rohkem infot välja sõeluda.

Potentsiaalselt järgmisena avaldamiseks uuritavad teemad on praegu kõik stressihormoonid ja suguhormoonide mõjud eri kudedele (angiotensiini mustand on mitme leheküljeline) või ka sünapside kaotust põhjustavad nähtused. Internetis on mul korraga avatud ~1000 teadusartiklit kümnetel teemadel ning mustandeid on üle 80 (avaldatud teemasid on 150+). Teadvushuvi teemadest palju vähem standartseid või lühemaid teadvuse alaseid asju avaldan napisõnaliselt facebook'is.
Tavaliselt pole uuritavad teemad üksteisega väga proportsionaalselt seotud. Sarnase mentaliteediga uurin läbisegi tõsiseid haigusi ja suvalise koe reaktsioonist mõne hormooni suhtes. Avaldamise osas on motiiv pigem uudishimu teenistuses ning kuigi uurimiseks vajaliku mentaliteedi saan sekunditega suvalisel päeval töökorda vajab avaldamiseks mõeldud teemade mustandite täiendus tavaliselt vähemalt 3 päevast töövaba perioodi. Sellega seoses avaldasin 2017 peaaegu kõik puhkuste lõpus (mai, august ja oktoober) ning ülejäänud aegadel avaldasin asju mille mustandid valmisid enamjaolt puhkuse ajal.
Ambitsioonid ja rahaahnus on mul samuti teadmisjanu teenistuses. Võib-olla imelikuna näivad senised karjäärivalikud on tugevalt seotud huviga teadvuses toimuva suhtes. Kuna teadmisjanu on võrdlemisi primitiivne ja teemade osas mittevaliv, siis on see inimlikemate või mitmekülgsemate moodustiste poolt suunatud mis kasutavad teadmisjanulist tööriistana kuid ka need "kõrgemad jõud" on enamasti mingit pidi uudishimulikud. Siiski on mõni neist kõrgematest võimsate häirivalt kauakestvate toimetega nagu näiteks salatsemisele spetsialiseerunud moodustis saboteeris ühe teema avaldamist üle aasta. 2016 andis üks absurdikomöödia seeria, Angie Tribeca (2. hooaja 3. episood), vihje et fen-phen põhjustab südame veresoonkonna rakkude paljunemist ning nädalaga leidsin peaaegu kõik info mis lõpuks avaldasin kuid läks üle aasta enne kui sain piisavalt palju psühholoogilisi pidureid eemaldatud et sellel teemal midagi avaldada. Teadmisjanuline võib olla häiriv aga see on väga passiivne ja pigem võrreldav tööriistana mis aitab seda kes iganes seda kasutab ja sellest on palju hirmsamaid ja kauakestvamate kõrvalnähtudega moodustisi kelle/millega olin tuttav enne teadvushuvi nime mõtlemist ning mitmed neist on deemoni või psühholoogilise relva tiitlit väärt. Ahnuse ja saamahimuga seostuvad on sarnased ussidega.

Vaatamata koledustele mida tean jätan oma mentaliteediga paljudele pigem lapseliku lõbusa mulje mis on mõnele petlik. Lõbus muretus tekitab mitmeid erinevaid õuenarri laadseid kujutlusi sõltuvalt nende intelligentsusest ja maailmavaadetest kuid ühe esimese ja lapselikuma versiooni pildi panin üles. Mu lõbusus on reaalne mitte teeseldud sest emotsioonidega olen sügavuti tuttav. See lapselikkus ei ole sellest et ma poleks hirmsatest asjadest teadlik. See on lihtsalt iidne tugev psüühika osa mis aitab soojaverelistel liikidel võõra hirmutava reaalsusega kergemini tutvuda. Lõbusus aitab kiiresti murede mõjud psüühikast välja pesta ja see pole ebastabiilne ja habras nagu tõsine keskendumine mis kipub olema lähedaselt seotud põrgulikemate keevate emotsioonidega mis murravad oma põrgust välja kohe kui pinges tõsine tegelane liiga palju kogeb.
Lisaks on lõbusus hea psühholoogiline taastumise meetod. Kui psüühika uurimisel mõne psühholoogilise relva laadse stiimulite kombinatsiooni avastan ja psüühikast käib läbi torm mis isegi mütoloogiast tuttavate deemonite (raev, hedonismile suunajad jne) põrgu minema pühib, siis taastumisel aitavad põhiliselt lõbusus ja/või hoolitsev mentaliteet mis laseb tavalisel uuesti tärgata nagu kiiresti õitsema minevas aias ning taastuda räsitud olekust.
Lõbusus sarnaselt osade teiste iidsete käitumisviisidega on tavaliselt pruunides või kuldsetes toonides pluss valgete ja mustade aladega. Näiteks kutsikaarmastus mis näeb välja nukra suure peaga ja suurte silmadega kutsika moodi mille keha läheb saba pool järjest väiksemaks, omab valget triipu silmade vahel, valget kõhualust ja käpaotsi ning kelle taga paistavad hallikad helesinised roosi õie laadsed kujundid. Üks teine on ülal joonistatud olend mis tekitab ahnet janunevat soovi peaaegu kõige järele aga liiga kiiresti muutuva sihiga et midagi ära teha. See pilt oli vist esimene või teine katse seda nägemust joonistada mis õnnestus võrdlemisi hästi arvestades et nähtav paberi üla ja alaserva vaheline distants on 5 cm ja jonistasin pildi paarikümne sekundiga. Paremas käes hoiab see pilvekandiku laadset moodustist mille keskel paistab hall kuu ning kandiku sees on aimata resti laadset struktuuri. Kuu kohal hõljuvad 5 väiksemat kera. Teine käsi on allapoole ja silitatud muutlike moodustiste poolt.
Enamikel teistel mõnuga seostuvatel olenditel paistab peas koonuse kujuline tutiga müts.
Psüühika sisemaailma uurimisel esines algusaastatel (2014-2015) ka nägemusi linnu laadsetest moodustistest. Vasakpoolsem oli palju keerukam paljude toonidega ja nägi detailsemalt asjade sisse (nagu vaataks elektroonika sisse) ning parempoolsem oli lihtne veidi pingviini laadne moodustis mis nägi üldiseid asju ning on väga stabiilne segavate tunnete suhtes. Valge silmavärv kattus külma suhtumisega ning mustad silmad esinesid moodustistel mis kogesid sügavaid lummavaid ja igatsevaid tundeid (impulsiolendi mustad silmad pisikeste valgete ovaalidega tekitasid samuti igatust läbisegi paljude asjade järele).
Hiljem (2016 paiku) oli psüühika uurimisel tavaline näha erinevaid vaimude laadseid moodustisi mis muutusid sõltuvalt keskkonnast nende nende hulgas oli kapuutsiga pruunis mungarüüs moodustist sarnaselt sellega mis ülapildil keskteel kõnnib. Selle pildi joonistasin ~13-15 aastaselt kui sihilikult proovisin teadvusest sügavaid detaile kaardistada ning joonistasin mitmeid nüüd tuttavaid kujusid kuid läks ~15 aastat enne kui sain aru nende detailide tähendusest. Hõljuv pruun mungarüüs kuju ulatub kaugematesse nurkadesse väljaspool keskel ja all olevast pimedusest erinevalt linnunäolistest ja on omamoodi suhtleja keerulisemate moodustistega. Mustvalge ruudustik mõjub kutsuvalt hingele tekitades õrna tungi olla selle kohal mis tundub kodusem. Kaared pildi alaosas mille sees on kaarega ristisuunas lühikesed jooned on kergelt mõnutaju andvad. Sarnase koridori sisse jõudsin ~2016 kus paistsid kahel pool ruumid ning nende ees mõõka hoidvad raudrüütlid. Nende taga olevad ruumid sisaldasid tihti ebameeldivaid abstraktseid psüühikale ebameeldivalt mõjuvaid moodustisi kuid varsti need valvurid asendusid ja uute taha oli võimatu mõelda (ruumitaju nende nägemisel ei võimaldanud nendest kaugemale kujutleda nagu oskaks ainult kahemõõtmeliselt näha). Sarnaselt osade teiste tolleaegsete piltidega ei saanud ma aru mida joonistatu esindas kuid need pildid tekitasid tunde nagu miski sügaval mu psüühikas oleks sellega iidsetest aegadest tuttav. Mõnikord uurin teadvust selliste psüühika sügavustes olevate nägemuste uurimisega (tegemist paistab olevat millegi sünesteesia laadsega kus enesetunnet on näha mingi olendina või nägemusena) ning teistel aegadel kogun taustinfot teadusuuringutest või võrdlen tuttavaid olendeid ja kirjeldusi mütoloogilistest olenditest.
Psühholoogilisi relvi kaldun uurima unepuudusega perioodidel kuna siis on psüühika väga passiivne ja paistab tuimem ebamugavuste suhtes ning õrnemate asjade uurimiseks on liigselt kurnatud tuim tühjus. Üks nähtus mis piiripealselt kvalifitseeruks psühholoogilise relvana oleks psüühika pimeduses mustade leekide kujutlemine mis kipub lihased pingesse ajama või peavalu tekitama sõltuvalt nende asukohast (pea taga on reaktsioon teine kui ees). Valgete leekide kujutlemisel valgel taustal tuleb lõtvus ja nõrkus peale. Mustade leekide tagajärjel tekkinud ebamugavused ja pinged lõppevad järsult kui vaatevälja ülal külgedel valgeid X kujundeid kujutleda.