Õpetamisest

Õpetaja tööst

Õpetajana saab internetis olla täienduseks haridussüsteemile ja peamiseks limiidiks on see, kui kasulikuks suudetakse ennast arendada. Põhi- ja keskharidus praegusel kujul on jäigad ning nende täiendamine oleks koormav, sest peaks kaasama valitsustöötajaid ja tõkkeks võib saada poliitikute vähene huvi otsuse vastu. Kuna enamikel on mingisugune ligipääs internetile, siis oleks palju mugavam/saavutatav lihtsalt puuduvat asja ise õpetada kõigile neile kellel on huvi. Nagunii õpitakse huvitavat ja internetist otsitakse sellisteid asju. Põhi- ja keskkoolis õpetatavat saaks kindlasti panna kergemini sisemiselt avastama selge ja meeldejääva selgitusega, kui klassis paarinädalase ülesannete lahendamisega.

Potentsiaalseid õpilasi jagub, sest internetil on üle miljardi kasutaja ja haridussüsteem annab igal pool soovida. Elatusallika tasemel peaksid saama kirjutada paljud.

Mingi eelnevalt mõeldud siht või ideaal kvaliteedile võiks olla, sest abistavat tagasisidet on tõenäoliselt vähem kui vaja. Originaalsemate sihtide puhul on veelgi vähem neid kes oskaksid aidata. Sihi olemasolu peaks aitama parandada algseid amatöörlikud katsed iseseisvalt.


Teaduse õpetamisel

Õpetamist võib alustada taustteadmiste kogumisega. Näiteks valisin neurobioloogia eelteadmiste saamiseks psühholoogia, et saaks harjudata õpetamist. Sellisel juhul saab põhivaldkonnaga seonduvat õppida ja psühholoogiast rääkimine enne bioloogia algtasemel mõistmist tundus riskantsem. Bioloogiaosa kirjutamisel õppisin ja õpetasin paralleelselt, mis tegi need tekstid vastavalt raskemini arusaadavaks, kuid samas kiirendas õppimist endale (hiljem saab kohendada), sest sellistel perioodidel mõtlesin lisavastutustundest põhjalikumalt mida kirjutan ja sellisel juhul jäi ka sisu kordades paremini meelde, kui varajasemal niisama enda jaoks õppimisel. Motivatsiooni oli ka palju rohkem ning selleks piisas alguses olnud paarist lugejakülastusest nädalas. Teised saaksid tõenäoliselt sarnast abi, kui harjutaksid nii kirjutama. Mida ei mõista seda vältida ja tasuks kirjutada teadusele omase ettevaatlikusega. Kui alustada wikipedia sarnasest kohast, siis sellisel juhul oleksid ka kergeusklikumad ettevaatlikud ja vahendaksid kahtlevalt infot. Lähedasi probleeme vigaste andmetega võib ka teaduses olla.

Nii palju kui maksimaalselt 3 päevaga leidsin läks lõppteksti ja selle ajaga tuli uuel teemal kirjutamisel kohmakas ja raskemini arusaadav tulemus, kuid see jõuab ka poole aastaga kordades lihtsamaks minna ning lugejaskonnaga arvestamine paraneb. Kasuliku ja mittevajaliku eristamise oskus täieneb ka aja jooksul. Kolmepäevane limiit on lihtsalt sellest, et selle ajaga tõuseb arusaam huvitavuse ja olulisuselävi sellel teemal väga kõrgele ning raskemaks läheb huvitava valimine. Samuti motivatsioon langeb pikema ajaga väga ära ja kui tahta säilitada autopiloodina kandvat motivatsiooni, siis pikemalt eriti ei saa. Selle aja jooksul saab pooliku idee, kuid eelnev perfektsionism on küllalt tagasi hoidnud ning parem poolik ja raskesti arusaadav tekst, kui mitte midagi. Mõtlemise kvaliteedile aitaks kaasa see, kui harjutada ennast avalikkuse tähelepanuga ja vältimatu võimalusega väga avalikult vigu teha.

Alustasin alusnähtustest nagu närviimpulls, üldanatoomia, psühhotroopseid aineid ja neurotransmitterid. Pinnapealselt kirjutan bioloogias põhiteemad ette. Isiklikult eelistan teemad pinnapealselt ette ajada, et neid perspektiivis hoida ja tasapisi täiendada vastavavalt täienevatele teadmistele. Hiljem saab vanu teemasid täiendada ja parandada uute tööperioodidega. Neurotransmitterite ja ajuosade toimete üksteisest lahtiharutamisel on see näiteks suureks abiks. Ka sellise lähenemisega on olnud vigu ja näiteks serotoniini pidasin pool aastat tühiseks, siis nüüd näen selle vabanemist emotsioonide tundmiseks olulise eeldusena. Vigu tuleb nii ühesse teemasse süvenemisest tekkinud tunnelnägemise tõttu kui ka pinnapealselt kihiliselt (nagu siin) õpetamisel.
Kohmaka algse kirjutamisperioodi sees saab suhteliselt privaatselt rahulikult harjutada ennast julgete ja harjumatute ideede avaldamisega. Näiteks mis sõnavalikuga minna pooleldi futurismi ilma väga segast muljet jätmata. Tundub, et ülikoolis õpin asju kordades aeglasemalt, kui siin tegutsedes.


Üldsoovitusi

• Laialdasel õpetamisel tasuks varakult hakata õppima eri vaateid ja arengutasemeid eri vanustes.

• Teksti on hea järgida, aga kirjutada võiks eelistatavalt lühidalt.Meeldivus annab õpetamisel selle boonuse, et lugeja tahaks veel midagi sellist lugeda. Sellise isu loomiseks peab stiiliga vaeva nägema.

• Suurema publiku ees töötamise tõttu tasuks õppida meelelahutajatelt, läbirääkijatelt ja teistelt sellistelt, kuidas talutavalt käituda.

• Hea moodus õppimise motiveerimiseks oleks õpetada seda, mida tahetakse teada, siis saab õppijas tekitada meeldivat avastamisrõõmu. See võib olla energilisem, emotsionaalsem suuresilmalisem ja iseseisvam tunne kus oleks nagu millestki ärganud. Kasvava võimekuse tunne on motiveerija, mis võib lugejaid hoida. Selliseid mõnusaid teemasid jagub ja inimestel on palju ühiseid huvisid.

• Kui õpetamine tundub mõtlemist segavalt ambitsioonikalt võib järk-järgult teemaga kohanduda. Ei tasu asju imeliseks mõelda, kuid kogemustega peaks selline fantaseerimine üle minema. Julgemad ideed võiks lohakalt panna esimesel päeval kirja panna, siis peale magamist ei tundu need tavaliselt nii erilised.

• Tegutsejate õpetamisel on see risk, et motivatsiooni võib vähemalt ajutiselt kaotada. Kui kriitikataluvus on väike, siis sihi või motivatsiooniallika kritiseerimisel võib motivatsioon kaduda. Järk-järguline juhendamine laseks selliste õpetajate juhendamisel tasapisi leida teema, milles nad head tööd teevad.

• Teiste käitumist mõjutava tegevuse korral tasuks käituda korralikult, sest muidu võib agressiivse tagasisideme tõttu karjäär lühikeseks jääda. Kui on plaanis ridade vahel teistele midagi sisestada, siis jääb see alati tekstist välja loetavaks ja poliitiliselt osavamad tegelased oskavad omapoolsete teadmistega elu tõenäolisemalt raskeks teha.

• Ära mine teiste emotsioonidega kaasa ja pikaajaliste konfliktide vältimiseks ära ärritu teiste hetketuju ajel kirjutatud kommentaaride peale. Alla minuti kestvate tunnetega kaasaminek võib põhjustada mitmepäevast tüli. Ära ütle asju, mida tahaksid öelda ainult hetkeemotsioonide tõttu sealhulgas võimekustundest.

• Alguses harjutada kirjutamist õpikutõdedega ja tasapisi raskemate asjadega.

• Õppida ja samas õpetada. Lihtne ennem. Siis raskem kuni võib selles valdkonnas tuntumaks saadakse. Paremaks saamiseks kulunud aja sees harjub ka liigse tähelepanuga.

• Õpetada võimaluse korral sokraatiliselt.

• Tähelepanu tasapisi kogudes on ka see eelis, et vanade külastajate tagasisidest võib aimata senise õpetamise efektiivsust.

• Juhendada head tuju minimaalselt rikkudes. Isegi kui ei maailmapilt paistab kaugel reaalsusest võiks üksikvigade haaval juhendada.

• Tähelepanu ei tasu üldiselt kulutada emotsionaalsete suhtumiste õpetamisele, sest sellega tõenäoliselt võõrandatakse teisi. Lisaks ajaksid need raskestimõistetavad laused veel keerulisemaks.

• Läbimõtlemata jutuga ajab tähelepanu nõrkustele ja viib mõistetu kaugemale soovitust.

• Vahelduvatel ja laialdastel teemadel kirjutamine võib aidata stiili ja perspektiivi leidmisel.

Õpetamissuundi

• Inimeste mõistmine on õpitav, keegi pole sündinud teisi mõistma. Selle õpetamisel võib kaasa aidata inimestevahelist läbisaamist, kui näiteks märgatakse kergemini, et tehakse teisele haiget.

• Kohustusliku kooliharidusega saab väga piiratud aladel teadmisi ja muuhulgas ei õpetata näiteks praktilist psühholoogiat (sh. enesemotivatsiooni, suhtlemisoskuseid, kehakeelt jms.).

• Saab õpetada lihtsustatult koolis kohustulikku matemaatikat, keemiat, füüsikat, bioloogiat kuid ka kõiki vajalikke eluoskusi, mille puudust paistab.

• Ühiskond on saab areneda nii kaugele kui selle liikmed suudavad minna ja teiste võimekusele kaasa aitamisest võib kasu tulla.

• Paljud petukaubad kasutavad ära inimeste teadmatust reaalsusest ja kui sokraatiliselt parandada arusaamu, siis peaksid petjad järjest rohkem vaeva nägema klientide üle kavaldamiseks.

• Teaduse arengule aitab kaasa see, kui oleks rohkem neid kes oskavad uusi leida laiemale publikule arusaadavaks teha ja et närviliselt fantaseerimise ei oleks peamine ühiskonna arengu mõjutaja. Kõik uus vajab harjumist ja tutvustamist enne laialdast vastuvõttu.

• Ühiskonnas igasugustest ülepingutatud hirmudest tekkinud stressi vähendamine asjade perspektiivi panemisega.

• Kui inimesed on arad, siis õpetada seda, mis teeks neid julgemaks. Inimesed ei ole "lihtsalt sellised". Mingit moodi saab neid muuta.

• Tervisehoiukuludes peaks saama vähendada seda proportsiooni, mis läheb apteekides mitte midagi tegevate "loodustoodete" ostmiseks, muidu kulutatakse kasutu peale raha, kurdetakse raha ja tervise puuduse üle ning ei jää raha kasulikuma ostmiseks.

• Poliitika õpetamisest oleks kasu mitmes valdkonnas. Ühe võimalusena halvaloomuliste manipulatsioonide avalikustamiseks, et nende kasutamine raskeks teha. Kui manipulatsioonid on avalikud, siis on raske teatud tegelastel kaitsta oma tegevust, sest paljud teavad. Kui ainult üksikud näeksid avalikkuse manipuleerijaid läbi, siis võivad ebaausad süüdistada teda laimus vms. ja paljudel oleks raskem näha läbi ebaausust. . Samas ka lihtsalt selleks, et inimesed mõistaks demokraatiat ja teaks, kuidas valitsus toimib. Ühiskonna muutmise katsete juures on palju emotsionaalset läbimõtlemata häälekust. Poliitikat õpitakse koolis üldiselt nii palju kui klassisiseste intriigidega külge jääb, kuigi küllaltki vara antakse õigus hääletada.
  

• Reaalselt teaduslikult tõestatud kasulike eluviiside tutvustamisel saaks võib-olla kellegi elu pikendada.

• Ka neurobioloogia tutvustamisega saaks tegeleda, sest ma jõuan väga poolikult ja aeglaselt neid teemasid tutvustada. Paljud peaksid vastava teemaga tegelema, et põhjalikku ülevaadet anda.

• Teisi saab motiveerida tegutsema, kuid sellisel juhul on risk, et nähakse ärakasutava manipuleerijana ning halvaloomulised võivad püüda avalikkusele sellist muljet jätta, kui ei taha õpetatavat levitada. Efektiivsemalt võib selline lähenemine mõjuda neile, kes pole sihte leidnud, kuid on aktiivsed tegutsejad.

• Lähedasi ei taheta korrigeerida. Kui hea läbisaamine tähtis, siis on vaikimine vigade nägemisel tavaline. See aeglustab info levikut, aga kellegi teise poolt õpetatuna saaks seda viga parandada. Võiks mõelda, millised võivad sellised privaatsed probleemid olla.

• Tõenäoliselt tahaksid peaaegu kõik ärkvel inimesed olla võimekamad ja nende kaasaaitamisel saaks kaasa aidata tähelepanu tõmbavate võimekate tekkele. Ilustatult öeldes aidata kaasa unistuste täitumisele ja julgusele luua.
  

Mida tavalisemaks saavad õpetlikud saidid, seda kindlamini ja kiiremini inimesed arenevad.