N. gracilis ja n. cuneatus

Nucleus gracilis (NG) saab signaale alakehalt ning n. cuneatus (NC) saab signaale ülakehalt välja arvatud peast. Mõlemas on ~25 000 neuronit kuid NC's tegelevad umbes pooled rakud väikeaju ja kolmiknärvi signaalide vahendamisega.
Sarnaselt ajukoorega võtavad naaberalad nendes tuumades närvi kahjustuse järgselt aktiivsuseta ala üle. Kohese kahjustuse tagajärjena võtavad naaberalad sellest tõenäolisemalt ruumi üle või oli neil eelnevalt nendes tuumades suurem ülekattuvus kui ajukoores.

Piltide allikas. C-esijäsemed ja kael, T-torso, L-alajäseme ühendused, S-kubeme ja päraku piirkond. 


Uuriti 11 inimese PFN (posterior funicular nucleus) tuuma osasid. Selle alla jäävad NC külgmine ja keskmine tuum ning nucleus gracilis (NG). Nendest kolmest on suurimate neuronite rakukehadega NC külgmine tuum ja väikseimate neuronite kehadega keskmine NC. Külgmise NC pikkus oli loodetel ja vastsündinul ~6-9 mm (ruumala 1-8 kuupmillimeetrit) ja täiskasvanul ~2 cm (27 kuupmillimeetrit). Keskmine NC ja NG olid loodetel ~7 mm (~5 kuupmillimeetrit) ja täiskasvanul ~1,5 cm (keskmine NC ~21 ja NG 28 kuupmillimeetrit). Enne 18. rasedusnädalat polnud neuronid ja gliaalrakud eristatavad, sest rakud olid suure tuumaga ning ilma teiste eristatavate tunnusteta.

Neuronite arv mõlema kehapoole tuumas kokku. Külgmine NC on CLN, keskmine CMN ja GN tähistas NG'd.
Rakkude arv püsis raseduse 30.-40. nädalal suhteliselt püsivana ja kasvas kiiresti sünnijärgselt jõudes külgmises NC's kahe kuuga täiskasvanule omase hulgani.
Külgmised CN'd on vahenduskohaks kolmiknärvi ja väikeaju signaalidele.


Roti põhilised ühendused selgroonärvist NC ja NG sisse: 1) osad on ühenduses näopoolsete piirkondadega, kus aksonid harunevad suurele alale laiali omades omasugustega suurt ülekattuvust. 2) kuklapoolsed aksonid lõppevad nendes tuumades väikese harunemisega omades vahel leegi kujulist harunemist.   
Mõlemad aksonitüübid sisenevad tihti NG/NC neuronite dendriitide moodustatud pesa laadsetesse kogumikesse, mida osad nende rakud omavad.
Osad aksonid sisenevad tuuma sisse ja hargenvad laialt või kitsalt. Mõned lõppevad tuuma välispinnal ja selle lähedal olevas sisemuses, kus need harunevad laiali umbes horisontaaltasapinnale (kui ajutüvi oleks vertikaalselt).