Basaalganglia kehaosadele vastav asetus on sarnane ajukoore omaga. Jalad on ajukoorel ja basaalganglia osades üleval pool ning pea jääb allapoole. Vahepealsed kehaosad on kehale sarnase järjekorraga.
Roti striaatumi läbilõige. Sellest üleval on frontaalkorteksi ja taalamuse osad (kõik 3 on sarnase nurga alt näidatud). ACC on anterioorne singulaatkorteks, IL on infralimbic cortex (ventromediaalne prefrontaalne korteks) ja PL on eelneva kahe vahele jääv ala poolkerade vahel. Sarnase värviga alad on ühenduses striaatumis sarnaselt värvitud alaga. Kehaosad on endiselt ümberpööratud järjekorraga kuid peast edasi minnes tuleb mõnukeskus nucleus accumbens, mis paistab umbes sama suurena kui kogu eelnev kehaala. See on ühenduses rohkem taalamuse mediaalsete osadega (mis osaleb orgasmis ja ejakulatsioonis) ning frontaalkorteksi poolkerade vahel asuva ajukoorega (keskendumiseks vajalik ala, mis aktiveerub valu, mõnu ja teiste enesetunde tajude korral).
Hei!
ReplyDeletePõnev-põnev.
Tekkis küsimus, et kas Sul on mingid materjalid ka, kust saad abi mõistete eestindamisel?
Mind on läbi õpingute häirinud eri õppejõudude sõnakasutus, mis isegi ühe konspekti raames pole ühtne.
Arstid ja psühholoogid vist jämedalt võttes (minu kogemuses) kasutavad erinevat keelt. Bioloogide kohta ei tea.
Ses mõttes, et ka aju osasid on püütud eesti keeles nimetada.
Ventraalne-kõhtmine. Näiteks. Basaalganglia on vist ühtses konsensuses "basaalganglionid".
Samuti on mul segadus, kas eestindatakse ladinakeelne või ingliskeelne sõna.
Kas sul on eeskujusid selles tõlkeprobleemis?
Abimaterjale mul eriti pole tõlkimise osas. Vahel uurin otsingumootorist kas eestistasin õigesti ning üksikjuhtudel küsisin otse neurobioloogilt.
ReplyDeleteVentraalne on ajus all suunas ja kahtlustan et teistel organitel võivad need suunad samuti erandlike tähendustega olla.
Ajus on palju ladina keele laensõnu ingliskeele standardiks tehtud. Kõik basaalganglia osade nimed (caudate, putamen, accumbens, globus pallidus) on ladina keelest tuletatud aga see käib vist ka kogu ülejäänud anatoomia kohta.
Erinevat keelt näen inglise keeles palju. Samal anatoomilisel kohal on tavaliselt palju nimesid ning eri liikidel võib olla samal tuumal täiesti teine nimetus (näriliste globus pallidus on näiteks omaette nimega).
Eestikeelsetes loengutes näen erinevaid tõlkeid ja eri õppejõud võivad eri nimesid kasutada.
Ma olen sellega harjunud ning ei muretse väga tõlkimisega kuna teaduses on selline subjektiivne tõlkimine ja nimetuste leiutamine enam-vähem lubatud kuni on algkeelne sõna antud või ei teki arusaamatusi.
Konkreetsemalt tõlgin ma sõnu nagu seda tehakse keemiliste ühendite tõlkimises, et vaatan kuidas sõna inglise keeles hääldatakse ja kirjutan selle häälduse eesti keele hääldusega. Umbes nii vist tõlgiti juba sõnu nagu telefon ja telegramm.
ReplyDelete