Noradrenaliin

Noradrenaliin ja adrenaliin on kehas kiiretoimelised stimulandina toimivad stressihormoonid, millest noradrenaliin on ajus olulisema psühhotroopse toimega. Mõlemad toimivad sümpaaatilise närvisüsteemi aktiveerimisega. Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks- sümpateetiline ("võitlemine või põgenemine") ja parasümpaatiline ("söömine ja puhkamine") närvisüsteem, mis nii konkureerivad omavahel kui ka täiendavad teineteist. Näiteks orgasm on parasümpaatilise poolt ja ejakulatsioon sümpaatilise poolt. Neurotransmitteritena kasutavad mõlemd atsetüülkoliini ja sümpateetiline lisaks noradrenaliini, vähemal määral kasutavad mõlemad muid aineid. Sümpateetilise aktiveerimisel kiireneb pulss ja hingamine, laienevad pupillid ja kopsude bronhid, võib tekkida iiveldus ja värinad, kergeneb ejakulatsioon, suureneb higistamine ja vererõhk. Lisaks kaasneb stressihormoonide toimega kiirenenud energia tootmine vähendades varuainete kogumist ja verevoolu muutus veresoonte laiuse muutumisega. Laienevad tahtele alluvate lihaste ja aju veresooned. Veresooned kitsenevad seedekulglas (isu kaob piisava stressiga) ja neerudes, mis omakorda tähendab, et paljud ravimid, kuid ka kahjulikud ained, mis muidu ainult neerude kaudu vabanevad, jäävad kauemaks ajaks kehasse. Süljenäärmete aktiivsuse vähenemisel jääb suu kuivemaks. Noradrenaliini toime tõttu ajus suureneb vastukaaluks janutunne ning joomine leevendab katseloomadel noradrenaliini vabanemist. Seksuaalsete kõrvalmõjudena kitsendavad stressihormoonid emastel tuppe ja vähendavad libestust, mistõttu närvilistel naistel võib seks valus olla. Isastel põhjustavad kõrgel kogusel impotentsust või kiirendatud ejakulatsiooni. Genitaalid on samuti kohaks, milles stressi korral verevool väheneb. Seetõttu võib mõlemal sool seksi nautimisega raskusi tulla, kui stressis oldakse.

Kuigi noradrenaliini vabaneb neerupealsetest adrenaliininäärmetest ei pääse see läbi vere-aju barjäärist ja aju jaoks toodetakse seda põhiliselt ajutüves asuvas sinises tuumas nimega locus coeruleus. Värvuse põhjuseks peetakse polümeerset noradrenaliini. Sealt eritatakse noradrenaliini laialdaselt üle aju. Ühendusi locus coeruleus'se tuleb prefrontaalsest korteksist, hüpotaalamusest ja raphe tuumast. Toimega kaasneb sihikindluse tõus, mõtlemise kiirenemine, aktiivsuse, keskendumise ja julguse tõus lisaks sümpateetilise närvisüsteemi aktiveerimisele. Lisaks seostatakse noradrenaliini mitmete armumisega seonduvate nähtustega nagu rahutus, emotsionaalsus ja isupuudus. Mõõdukas koguses suurendab võimalust armumiseks. Kokkuvõtlikumalt sarnaneb noradrenaliini toime väga amfetamiinide ja kokaiini toimega (erowid jälle), kui dopamiinist tulenev eufooria ja suurem liikuvus välja jätta, sest ühe toimena takistavad amfetamiinid noradrenaliini tagasivõttu ja lagunemist.

Ajus takistab neurotransmitterite nagu atsetüülkoliin ja noradrenaliini enda vabanemist.

Reboksetiin (kasutan) on ainuke noradrenaliini tagasivõtu inhibiitor, mida psühhiaatrilise ravimina kasutatakse ärevuse, depressiooni ja keskendumishäirete puhul. Isiklike kogemuste järgi põhjustab see vahel juba minutilise suurema füüsilise pingutuse järel mõnusat trennijärgset eufooriat pooleks tunniks, kuid veel kergemini võib tekkida ületreenimise tunne iivelduse, peavalu ja pingetunde osas peas, kurgus ja kaelas. Energiline ja jõuline muusika kõlas esimestel tundidel mõnusam ning ajas kergesti kananaha peale. Valu tundus kaugemana. Hääle tegi kõvemaks. Stabiilsest tekitas enesekindlat julgust. Andis iseseisva ja iseka tunde, mille ajal hoolisin teiste arvamusest vähem. Kui uimane olla eelnevalt annab aktiivsust emotsionaalsusega, kuid suurema kogusega teeb närvilisemaks ja emotsioonitumalt ning vähemaktiivselt enesessetõmbunuks. Kuigi ravimi half-life on 13 tundi, väheneb aktiivsus hoogsalt esimese tunni jooksul ja 6 tunniga jääb ebamäärane füüsiline stressitunne, kuigi psüühhiliselt on rahulik tunne. Näljatunne taastub alles päevadega ning õnneks ei tule tugevamalt tagasi. Neurotransmitterite kinnihoidmist võib tunda olla, sest peas toimuv tavaliselt aeglustub. Üldolek meenutab tugevas stressis olijatel tavaliste lugudega sellest, kuidas tunti ennast asju kaugelt vaatanava koos aeglustunud ajaga. Pikemaajalise ja suuremas koguses (4 päeva 8 mg päevas) kasutamise lõppemisel on korduvalt teisel või kolmandal kainusepäeval põhjuseta tundidepikkused kergendustundega rõõmuhood peale tulnud, mis umbes ööpäevaga üle lähevad. Meenutab seda dopamiinist aktiivset rõõmu, mida tunneb ohust pääsemisel. Veel pole märganud, et ravimiga saadud julgus kaoks kaineks saades. See nagu harjutaks ära noradrenaliiniga, nii et uuesti varem hirmutava olukorraga kokku puutudes ei suuda keha nii tugevat stressireaktsiooni esile kutsuda.
Üldiselt kaasneb tavaliselt selle pikemal kasutamise järgsel toime kadumisel rahu ja vaikust sooviv olek, kus muusikat ei taha eriti tugevalt kuulata ning on rahulik puhkeolek, mille ajal vähemalt mõtlemine pole väsinud, vaid ärkab noradrenaliini poolsest summutusest. Füüsiline aktiivsus on peamiselt see mis nõrgeneb. See ei ole väga ebameeldiv ja kofeiini võõrutusel saadud peavalu ning psüühhiline/füüsiline uimasus annavad palju ebameeldivama seisundi.

Samas võis see julgus pärineda osalt ka õppimisest eri olukordades toimimisest, sest erinevalt rahustitest, paneb see külma territoriaalse julgusega ärevuse tekitajatele vastu seisma ja neid tundma õppima, kuni ei enam ei tunne nende suhtes foobialikku abitust. Huvitav oleks teada, kas inimesed oleksid julgemad ja isikupärasemad, kui sedalaadi ainete tarbimine oleks tavaline.

Noradrenaliin põhjustab ajuripatsi kaudu verre eritatud hormoonidega kortisooli vabanemist adrenaliininäärmetes ja see võib äärmisel juhul kahjulikuks saada. Kuigi kortisool on kasulik, mõjub see liigses koguses muuhulgas immuunsüsteemi nõrgestavalt ja äärmises koguses võib selle üpris põhjalikult kaotada. Meditsiinis kasutatakse kortisooli tugevate allergiliste reaktsioonide ja põletikkude vastu sh. juhul, kui immuunsüsteem siirdatud organile kallale läheb. Selle kaudu on stressi seostatud sagenenud haigestumistega. Teatud lõheliigid surevad peale kudemist ning ka selles on kahtlusaluseks kortisool. Kusagilt mujalt on meelde jäänud, et kudevate lõhede neerupealsed on paistes ja stressihormoonide tõttu nakatutakse väga kergesti, kuid nende kiirel eemaldusel elatakse veel pikalt edasi. Evolutsiooniliseks põhjuseks võib siin pakkuda noradrenaliini ületootmist, et raskel ülesvoolu ujumisel näljata ja väsimatult vastu peaks, kuid mõnel liigil on see surmava tasemeni jõudnud.

Kuna testsoteroon ei mõjuta tuju ja käitumist otseselt kastreerimata ja tervetele isastele juurde andes, paistab just noradrenaliin kõige rohkem nooremapoolsete stereotüüpilise lärmaka ja agressiivse käitumise põhjustajana.

4. september 2010 täiendus

Esialgsest noradrenaliini jutust jätsin osa välja julguse puuduse tõttu, kuid enam ei oska näha põhjust muretsemiseks.

Reboksetiini kasutama hakates tekkis juba esimeste nädalate jooksul tunne, et noradrenaliin on fanatismi ja võimsustunnet vahendav hormoon. Osaliselt oli asi selles, et see ajas silmi suuremaks, tekitas võimsustunnet, ajas häält tugevamaks ja tekitas peaaegu väsimatut sihikindlust. Selliste sümptomitega võib näha uhkeid kampasid või ideoloogiate järgijaid, kes võivad vahel teistele kahjulikult käituda. Kindlama lahendusena sellise käitumise vastu võib olla nende enesehinnangu madalamale saamine, mis peaks seda võimsat egoistlikku tunnet leevendama. Muidugi peaks olema sellisel juhul veenvaid argumente nende enesehinnangu kohendamiseks ning vales olukorras kasutamine võib probleeme tekitada.

Noradrenaliini kontroll võib vajalik olla antisotsiaalsemate tegelaste rahustamiseks, sest selle toime juures on mitmeid potentsiaalsed ohuallikaid. Järjepidevamateks sümptomiteks olid reboksetiini saamisel võimas iseseisvustunne, mille järgi ei paistnud vajadust teiste inimeste järele sealhulgas nende järele, kellesse hetkel armunud olin. Teisteks sümptomitkes olid kergem agressiivsus ja võimalik jõu lisandumine. Näiteks suutsin ma esialgse energilisusfaasi ajal teha kaks korda rohkem kätekõverdusi ilma, et oleksin pidanud suu kaudu hingama. Samuti võisin üle 6 tunni füüsilist tööd teha ilma kurnatustundeta.
Vähemalt osad purjus lärmajad ja tülinorijad paistavad noradrenaliini toimet taga ajavatena otsides tülisid ajades lühikesteks perioodideks oma enesehinnangu väga kõrgele. Kui neil puudub huvi teiste heaolu järele ning on agressiivsus rõõmutu elu tagajärjel võivad sellised enesehinnangut üles ajavad emotsioonihood ohtlikku käitumist põhjustada.

Väga selge lisakõrvalnähuna tekitas reboksetiin kergesti atraktsiooni teket. Ma polnud vist ühte nädalat jõudnud seda ainet tarbida, kui märkasin, et suvalised loengus lähedal istunud tundusid atraktiivsetena. Ma olin seni emotsioone varjavalt armunud olnud, kuid toime tekkides läksid tunded selle ühe isiku suhtes üle ning peaaegu iga päev tekkis uus tähelepanusubjekt. Need tunded ise paistsid nii loomulikud, et esimesel kuuel kuul pidasin neid mingiks uueks avastuseks psüühhikas sarnaselt hiljuti avastatud võimalusega kõige alateadlikul tasemel selgeks saamisega. Seost ravimiga oskasin märgata alles siis, kui lugesin 1970ndate paiku kirjutatud Julius Fast'i raamatut psühholoogias. Selles oli intervjuu mehega, kes töötas 1950ndatel legaalselt amfetamiine tootnud firmas kasutas neid seejuures seaduse piires ka ise. Oma sõnul oli ta esimese aasta jooksul vähemalt 100 korda armunud ning tihti ei saanud ta järgmisel päeval aru, mida ta teises isikus nii erilist nägi. Ise olin selle poole aastaga ~30-40 korda peaaegu armunud ning kokku jõudsin (tarbisin 2008. märtsist- 2009. detsembrini) pikemalt atraktsiooni tunda umbes 60 inimese vastu, kes juhtumisi samades loengutes või praktikumides käisid, kuigi see number oleks võinud palju suurem olla, kui tuttavaid oleks rohkem olnud. Lisaks tundusid väga sümpaatsed paljud tänaval vastu tulnud vastassoo esindajad. Üldmuljena paistis, et atraktsioon tekkis kenama 50% või lähimalistuja suhtes.

Kui keegi on otsinud siit leheküljelt midagi armumise tekitamiseks, siis see aine paistab lähima asjana selleks, kuid see tekitab selliseid tundeid väga suvaliste inimeste suhtes ning järgmisel päeval kainelt taastuvad standardid. Selle toime tekitas pigem segadust eraelus ja mitte ainult minu enda elus. Osad märkasid, et ma olin nendest huvitatud ning tulid ka lähemale, kuid selleks ajaks ei julgenud midagi vastu teha, sest paistis, et doosi vahele jätmisel kaob huvi ning ei olnud tahtmist teha valikut teisi välja jättes. Ühes 2008/2009 talve praktikumis märkasin, et tähelepanu oli eri päevadel erinevate tüdrukute poole suunatud ning umbes 5-7 olid vaheldumisi eri päevadel kõige meeldivamad. Otsus doosi langetada tuli seal sellest, et praktikumi ajal laboris ringkäiku tehes avastasin, et kõige meeldivam ja julgem tuli ligi ning oli sõbralik, kuid ma ei tahtnud midagi avalikult vastu näidata, sest ma ei usaldanud oma emotsioone sellel perioodil. Pealegi olid ruumi 10-15 tüdruku hulgas umbes pooled sellised, kellesse ma olin kuigipalju armunud. Järgneval aastal piirdusin enamasti ühe tabletiga üle päeva või harvem ning seejärel ei esinenud enam sellist sariarmumist. Hiljem reboksetiinist loobumisel kulus 1-2 kuud enne kui uuesti atraktsiooni tundsin. Vahepeal tundus armumine liiga väsitav.

Kainelt armumisel paistis erinevusena see, et vähem oli seda uhket iseseisvustunnet, mis emotsioone raskemini eiratavaks tegi ning noradrenaliini sümptomid olid teadvuses kontsentreerunud ühe inimese suhtes.

Sellise atraktsiooni tekitava kõrvaltoime tõttu on ka vähemalt ühe teadusartikli järgi amfetamiine, MDMA'd ja kokaiini antud armumise tekitamiseks või julguse andmiseks. Samas need peaksid selgeid kõrvalnähte tekitama. Need kolm peaksid dopamiini üleaktiivsuse tekitamise tõttu põhjustama paigalpüsimatut nihelemist ja ka noradrenaliini agonismil on kindlad sümptomid. Lisaks tugevale ja jõulisele tundele tekitas see kurgus teistsugust tunnet. Adrenaliinilaadseid aineid kasutatakse hingamisteede laiendamiseks osades astmaravimites ja vabam ning jõulisem hingamine koos pingetundega kurgu ja kõri lihastes oli reboksetiiniga selgelt tuntavad.

Varasemad mitukümmend atraktsiooni teket olid sarnaselt kulgenud. Esialgu tekkis huvi, seejärel tekkisid positiivsed mõtted isikuga seoses, mis järjestike kohtumistega tugevnesid kuni isikule mõtlemine hakkas teisi meeldivaid mõtteid varjutama ja tekkis armastusele omane psühholoogiline sõltuvus, kus isikuta olemine tundub väga rõõmutu. Need faasid olid samad ka siis, kui ma juba teadsin seda kõrvaltoimet ning sõltuvus teiste vastu kaldus olema ikka sama tugev ja kontrollimatu. Niiöelda "armusegasuse" põhjusena paistis see, et vahel fantaseerisin meeldivaid asju (suudlused, kallistused, seks, kaisus magamine jne.) teisega seoses ning teistel pessimistlikumatel perioodidel sellest kõigest ilma jäämist. Mõlemad emotsioonid on tugevad ning esimeste nädalatega peaks kogunema isiku suhtes läbisegi palju emotsioone. See võib tõsist emotsionaalset segadust põhustada kui läbisegi on head ja halvad mõttekäigud ning kahtlused, mis mõttekäike vaheldumisi nende äärmuste vahel kõigutab. Distantsi hoidvalt armunult võib see kaua püsida kuni on ainult lootust teisega olla.

Sellest armumisetihedast perioodist on muidu pärit ka oksütotsiini täienduse lõpus olnud mõtted atraktsiooni tekkest ja huumorijutu lõpus olnud lõik meeldivusest, millega peaks sarnastele järeldustele jõudma, kui ma sellel perioodil jõudsin.

Meedias õpitu hulgast ei oskagi mingeid soovitusi nimetada.

Igapäevaelus paistab vahel noradrenaliini teadlikku või juhuslikku ära kasutamist suhetes. Atraktsioon eeldab enesekindluse ja erksuse teket ning flirtides tuleb rutiinselt ette ohutut, meeldivat ja emotsioone tekitavat käitumist. Paljudel võib olla kogemusi, kus elevil vastassoo esindaja lähenemine ajab uhkeks ja iseseisvaks ajavalt vähendades vajadust teiste heakskiidule, kuid tähelepanuta jäämisel tuntakse tühisemalt ja vajatakse rohkem teiste heakskiitu.
Vahel paistab, et naiivse ja elevil oleku mängimisel mindakse liiale. Osad tüdrukud vajuvad võõrastele kaela vabandades seda purjus olekuga öeldes kui sassis on nende mõtlemine ning kui huvitav või tore on teine. Samas paistab ka poistel ning meestel kalduvust liigse pugemisega probleeme tekitada, tehes komplimente või kiites peaaegu iga asja läbi ebaloomuliku naeratuse. Liiga võltsil käitumisel püsivad suhted võivadki niimoodi jääda püsima teesklustel.

Mulje avaldamisel on alati risk, et see tekitab teises tähtsusetu tunde, mis võib armumist takistada ja sellised kahtlused võivad korduvalt taastekkida, kui enesehinnang püsib madal.

Üks asi mida see armumine mulle õpetas oli see, et teadlikus armumise korrapärast ei riku mingit pidi seda elamust. Emotsioonid on sama intentsiivsed ning optimismi annab teadmine, et tean paremini mida teha. Salapära säilib mingil kujul ikka.
Suhtumine, et armastus on üks asi mis tundmatu ja salapärasena oleks parem ei tundu mulle usutav. See tekitab palju tõenäolisemalt probleeme, kui ei teata, kuidas teisele sümpaatne olla või millal hakkavad asjad halvas suunas minema.