"You cannot teach a man anything; you can only help him to discover it in himself."
"After all, everybody only hears what he understands."
Ma olen siin saidis algusest peale eksperimenteerinud õpetamisega selle nurga alt, kuidas saaks panna inimesi avastama (isegi kui see jõuaks kohale pikalt peale lugemist) pisiosakesi teadvuse ja närvisüsteemi kohta ning ka psüühhikast. Igal võimalusel püüan arusaadav olla, kuigi erandiks jäävad olulised nimetused, sest muidu ei saaks huvilised nendest midagi lähemalt lugeda. Ideaalis püüan kirjutada nii, et ka kümneaastased saaksid võõrsõnu eirates asjast aru. Palju on sellist mida võidakse siit märkama hakata alles siis, kui eelnevalt õpitu ära seedub. Kihiliseks õppimiseks olen samade artiklite sees ruumi jätnud. Igale oskustetasemele midagi.
Osa eeldab eelneva teadmist ja kõigi artiklite puhul oleks väga kohmakas kõike uuesti selgitada. Ajapikku on neurobioloogiat puudutav selles osas palju vanemate artiklite mõistmist eeldavaks läinud. Psühholoogia/sotsioloogia (stiilis nagu näiteks käesolev artikkel) osas tuleb seda samuti ette. Õpetamise artiklid võivad palju toetuda siinsele artiklile ja sellist kiht kihi haaval oskuste laiendusi hakkab siin olema ja väga koormav oleks varasematest juttudest kõike olulist ümber tõsta. Uutele lugejatele võib alguses natuke segaseks jääda, kuid piisavalt peaks olema, et saaks tuletada põhiideid. Kui siin õpetatu on uus, siis selle ära õppimine võib võtta kuid ning täieneda aastaid. Ainult lihtsaid asju saab õpetada nii, et lugeja lihtsalt laseb uimaselt silmi üle sõnade ja omandab vabahooga sisu. Omapoolselt peab eriti sundima ennast sellisteks mõteteks ja vaatenurkadeks, mille sarnast pole varem kogetud. Uute suuremate oskuste omandamine vajab aega.
Võõrsõnade kasutamist ei tasu uhkuse ja tarkuse näitajana kasutada. Neid tasub teada õppimisel, kuid õpetamisel ja suhtlemises võiks neid mõistmise huvides vältida. Pealegi võivad need saada arengule takistuseks, sest segaseid mõttekäike ei viitsita jälgida ja kui kommenteerida ei osata, siis väheneb tõenäosus konstruktiivset tagasisideme saamiseks. Õpetamine läheb raskeks ja ka teadlased ei kasuta võõrsõnu ideaalis rohkem kui vaja. Ülikoolis õpetatakse juba bakalaureusekraadi lõputööde tegemisel, et see peaks võimalikult paljudele arusaadav olema. Kontrollimiseks ja lähemaks tutvumiseks peab võõrsõnu lisama kuigi see võib mõned lugejad minema ajada.
Püüa näha teise maailma, selle kaugust soovitud vaatenurgast ja mis väitega selleni jõuda. Õpetamisel näiteks juhtida tähelepanu olulisele, mida pole tähele pandud. Konfliktide vältimiseks võiks vältida juttu, mida tahaksid öelda ainult hetkeemotsioonide tõttu.
Midagi korrapärast on paljude suhtumises näiteks religioonide või ateismi korral, kuid oma hüpoteese peaks läbi erinevate foorumite järgi kontrollida ja kui sadade kommentaaridest ja postitustest paistab enamus mõistetavalt, siis võiks edasistes hakata harjutama sealt soovitud vaateni silda ehitama, kuigi muidugi võib ise olla vigasema vaate esindaja. Kõige tähtsam oleks teisi mitte süüdistada asjades ja suhtumistes mida nad pole teinud või välja näidanud lihtsalt varemõpitud stereotüüpide uskumise pärast.
Oma vaateid sobiks vahel (agressiivsemate jutukaaslaste puhul) varjata aktiivselt suhtujate suhtes. Vaadete vastastikune väljaütlemine võib üksteise vaateid mittemõistvate inimeste vahel mittevajalikke konflikte tekitada. Ära tee seda loogikaviga, et kui teine omab naiivsena tunduvat vaadet, siis oleks tema arusaamad ülejäänus naiivsed. Inimestel on kalduvus pidada ennast teistest targemaks.
Vaadete ütlemisega võidakse vastastikku valesti aru saada. Osadele on harjumuseks eelneva kontrollita omistada õpitud stereotüübi negatiivseid omadusi.
Tasuks unustada stereotüübid, sest vaadete ja iseloomujoonte kombinatsioonide osas on praktiliselt kõik ainulaadsed. See, et tead kellegi usulisi ja ideoloogilist enesekategoriseerimisi ei tähenda, et nende elustiilist saaks kaugeleminevaid järeldusi teha. Näiteks kõigil on omad vallatud, antisotsiaaalsed, entuastlikud, tüdinud, agressiiivsed, kirglikud ja hoolivad tujud. Lihtsamalt öeldes on kõigil kõik emotsioonid ja võiks mõista, miks mõned neist nii tugevad või nõrgad paistavad. Suurt muudatust ei tasu eriti oodata, sest inimesed ei muutu väga kiiresti ja väliskeskkonnast saadakse tihedalt sõnumeid, millega üritatakse käitumist mõjutada. Algusepoole on ebaõnnestumise tõenäosus ilmselt suurem.
Populaarset ei tasu rünnata, sest südamelähedast rõõmu allikat võidakse agressiivselt kaitsta ja elus oluliste rõõmu allikatest ei loobuta kergesti. Mõttemaailma aluseks olevate vaadete muutmine on pikk ja aeglane protsess, milleks peaks korralik põhjus olema. Eri religioossetest vaadetest saab luua sarnaseid arutluskäike, mis uuele religioonile või ka ateismini võivad jõuda kuigi nii põhjalikud muutused ei käi üleöö ja need võivad palju agressiivsust tekitada, kuna sokraatiline lähenemine on paljudele tuttav.
Proovi näha jutukaaslase mõttemaailma. Alustuseks ära tee mingeid järeldusi tema kohta ja lihtsalt kuula, sest meie elus toimuv on meile tihti lemmikteemaks. Üheks parimaks kohaks eri vaadetega tutvumiseks on internetifoorumid ja -kommentaarid. Internetianonüümsus võimaldab ka vaiksematel ja aramatel ideid avaldada ja kuigi enamuse jutust võivad moodustada tühised sõnumid tuleb aeg ajalt ette sisukaid ja siiraid kommentaare. Hästi sobivad foorumid, kus saadakse rahus oma ideid avaldada. Võib olla ahvatlev kritiseerida vastaspoole kõige lollima ja absurdsema jutu ajajaid, kuid tulemuslikum oleks otsida vastava vaate esindajate hulgast välja kõige targememad ja põhjalikumalt mõtlejad. See kvaliteet võib sõltuda saidist ja intelligentsemad avaldavad oma ideid tõenäolisemalt seal, kus juba eelnevalt oli kõige asjalikum jutt. Palju saab õppida ka ridade vahelt, kuid eelnevalt oleks igal juhul kasulik mõista inimeste psüühikat.
Kasulik oleks seinast seina vaadetega inimeste juures alguses leida ühiseid külgi, et teaks ühist keelt kasutada. Sõnu peab valima. Kui teine märkab, et üritad manipuleerida võib see dialoogile lõpu teha ja diplomaatlisema otsekohasusega saab varjamatult ning stabiilsemalt teise vaateid mõjutada. Alustuseks sobiks teineteise vigased stereotüübid tuvastada, et tülitekitajatest lahti saada ja sümpaatse inimesena paista. Isegi kui vaateid ei muuda aitab see üle saada agressiivsest vastuseisust teineteise suhtes. Lohakaid läbimõtlemata kommentaare ei tasu tõsiselt võtta. Püüa näha teist võimalikult targana. Isegi kui sa ülehindad teda väldid vähemalt konflikte mingil määral ning on võimalus, et õpid ka ise midagi. Teiste mõttemaailma tuvastamine on oskus, mida saab eluaeg täiendada juurde õppimisega ja selles ei tasu kunagi enesekindlalt parimana tunda.
Kuulata tasub, sest enamasti kaldume rääkima rohkem sellistest asjadest, millest me ka tihti mõtleme. Mida me raskusteta ja tihti mõtleme, seda me ka kaldume rääkima. Huvialade puhul kehtib see hästi. Selliste kesksete valdkondade mahategemine võib ka läbisaamisele kahjulikult mõjuda, kuid sellega arvestades võib sõbralikkust ja entuasmi (sh. töökust tiimitöös) säilitada.
Üheks võimaluseks vaadete muutmiseks oleks sokraatiline meetod. Sokraatiline meetod/dialoog sai tuntuks Sokratese poolt kasutatuna. Sattudes kellegagi dialoogi ei hakanud ta vaidlema temaga ja võis ka kaasa mängida kaasamõtlejana, kes järjest küsimusi esitles. Jutukaaslane võis nendele vastates märgata vigu oma mõtlemises ja järjest vaadet kohandada, kuni lõpuks võis uue vaatenurgani jõuda. Sokraatilise dialoogi puhul võivad ka mõlemad teadlikult niimoodi oma vaadete vastupidavust ja oskuseid proovile panna.
Sokrates oli filosoof (tarkusearmastus sõna otseses tõlkes), kes elas umbes 2400 aastat tagasi ja kuigi see võis ka varasemate mõtlejate loominguks olla, on sai see tuntud Sokratesega seoses. Tänapäeval on see küllaltki laialt õpetatav ja seda soovitatakse isegi algkooli õpilaste õpetamisel, kuid ka ülikoolis kasutatakse seda võimaluse korral. Hea juhend sokraatilisele dialoogile, mis sisaldab nimekirja kasulikest asjadest mida tasub seejures meeles pidada. Piisavalt lihtsa ideena paistab, et esmakordselt kuulnu saaks esimesel päeval mingil määral proovida.
Enamus inimesi soovivad tõenäoliselt targemad ja võimekamad olla, mis teeb selle üheks parimaks tegutsemisvaldkonnaks vaatenurkade mõjutajatele juba suhteliselt väiksema vastuseisu osas.
Valearusaamade vältimiseks võiks kaardistada avalikumalt eri vaadetega inimeste arvamusi ja nendest arutluskäike soovitud vaateni ehitada. Sildade ehitust vaadete vahele võib harjutada paljude vaatenurkade vahel. Ideede saamiseks võib mõelda enda ja tuttavate mõttemaailma arengule. Kui paistab, et teise mõttemaailmast on aru saadud, siis võib proovida sellelt ühist keelt kasutades edasi arendada. Mõned näited suhtumistest, mille vahel vaated umbkaudu kõiguvad:
Puhtmateriaalse ja maagilise maailmapildi vaheline.
Sõjaka ja rahumeelse suhtumise põhjused.
Religioossus kuni ateism.
Usk hingesse-hinge mitte uskumine.
Kommunistlik kuni turumajanduslik.
Väheambitsioonikas halli hiire tunne kuni ambitsioonikas stabiilse motivatsiooni ja julgusega tegutseja.
Laiskade ja töökate suhtumised.
Teadusearmastaja-teadusevastane.
Häbelik - julgelt vallatu.
Surmafoobia-neutraalsus surma suhtes.
Enesetapjalik-entuastlikult elurõõmus.
Vaikset vähesekkuvat elu sooviv kuni halvaloovuline külm manipuleerime.
Pisiasjast uhkust tundev-suuri tegusid nautiv.
Normaalsust keskklassist sooviv-originaalset elu sooviv.
Pessimism-optimism.
Uhke-arg.
Isekas vaatenurk elule-teistest hooliv vaatenurk.
Huvi bioloogia, keemia, füüsika jms. vastu.
Sellistel telgedel võib olla praktiliselt lõputult palju rohkem arendussuuni olla ja telgede otstes võib palju muid sobivaid variante leiduda. Iga spetsiifilist vaadet ei pea mõjutama erinevalt. Religioonide ja ateismi vahelist üleminekut soosivad mõttekäigud võivad analoogsed olla. Vaadete muutmine paistab kõige rohkem õigustatuna olukordades, kus need põhjustavad inimesele ja/või teistele ümberolijatele mittevajalikke probleeme. Näiteks need, kes pidevalt kurdavad ja halba asjades näevad. Häälekas uhkustamine või liiga madal enesehinnang (vähemalt viimane võib langetada panust ühiskonnale ja isiku enda elu raskeks teha), hirm, viha, hoolimatus ja kalduvus teisi enneaegselt nõrkustes süüdistada. Samuti need, kellel on halb harjumus teistele ise järgi kontrollimata katastroofidest ja maailma lõpust rääkida ning eriti kui tegu on poliitiliselt mõjuka vaatenurgaga. Kui midagi lihtsalt ei teatud ja sellest said alguse probleemid, on üldiselt lihtsam korrigeerida. Argumendid peavad olla arvestavad, loogilised ja usutavad.
Kuna inimeste tähelepanu on piiratud tasub ideid avaldada selgelt, lühidalt ja ettevaatlik ootustega. Meeldejääv infotihe jutt peaks paremini kohale jõudma. Õppetunnid saaks lõbusamaks ajada, kui õnnestub meeldiva sisuga mõtted sellele meelitada.
Mõjuvad argumendid võivad olla ka sellised, mis panevad avastama uusi vaatenurki reaalsusele. Palju sõltub sellest, kus hetkel elus oldakse. Mida suurem erinevus on sihiks seda kauem läheb aega. Lihtsuse mõttes saab harjutada aidates neid, kes tahavad juba selles suunas areneda. Kui motivatsioon puudub, siis keskseid muudatusi ei viitsita teha. Muidu häbelik võib lähedase elukaaslase leidmisel teha julgeid asju, mida ta poleks endalt oodanud. Surmakartja näeb surma väga ebameeldivates raamides. Sellest ülesaamisel võib aidata, kui mõelda välja vaatenurk surmale, kus see pole emotsioone tekitav. Uhkuse ja arguse osas on suureks mõjutajaks, kui võimekana näiteks ennast tuntakse seda julgust saab kriitikaga vähendada. Suuremate sihtide nimel saab inimesi tegutsema panna, kui nende julgust suurematesse ettevõtmistesse tõsta näiteks õpetamisega ja õpetada selleks vajalikke oskuseid. Lisaks võib vältida asjade ilustamist kui on kahtlus, et see võib algajatele arenejatele muidu liiga ambitsioonikas ja suur ettevõtmine paista.
No comments:
Post a Comment