Ärevus

Millalgi hiljem lisan ma siinse teema alla ka hirmu ning vastavate tajudega seostatud aju piirkonnad. Alustuseks kirjutan lühikese igapäevaselt vajalikuma praktilisema sisuga tekstialge.

Ärevusel on tihti mõni ilmne põhjus nagu ebameeldiv või hirmutav sündmus, kuid üheks väga tavaliseks põhjuseks võib sellele olla depressioon või vähene aktiivsus. Selliselt tekkinud ärevuse korral on küll ebameeldiv pingsustunne, kuigi ilmset põhjust ei paista. Ka julgetel inimestel võib turvalises kohas selline ärevus tekkida.

Avaliku teabena pole see seos nähtavasti väga levinud, kuid depressiooni ja ärevuse alastes teadusartiklites mainitakse tihti depressiooni, ärevuse ja unetuse koosesinemist olulise tõenäosusega (1, 2, 3, 4, 5, 6).

Ühes konsultatsiooni moodi dialoogis mainis üks isik, et peale 5-6 korda nädalas ~90 minutilisi jalgpalli treeninguid tekkis läbipõlemisväsimus, mille järel tekkis varsti sage ebamäärase põhjusega ärevus. See oli temale ka oluline meelelahutuse allikas.
Loobumist põhjustanud väsimuse sümptomid meenutasid noradrenaliini alaaktiivsuse sümptomeid (reboksetiinist loobumisel kogesin sarnast jõuetust). Mõõdukamas hulgas (~2 korda nädalas 1,5 tundi ühe teise isiku mitmekuuse entuasmi arvestades) suudab sport nähtavasti stabiilsemalt ära hoida sellise stressi tekkimist, kuid üle väsitamisel võib tekkida jõuetus, mis võib tegevusettuse tekitamisel potentsiaalselt ise ärevust tekitama hakata. Aeg-ajalt esineb kaootilise elu tõttu üle- või alaaktiivsusega kaasnevaid probleeme, kuid mõlema äärmusega võiks arvestada.

Isiklike kogemuste järgi esineb sellist ärevust juba ühepäevase tegevusettuse korral, kui rahustitega pole 24 tundi eriti tegutsenud ning ka uimasematel kainetel päevadel või tegevust mittevõimaldavates kohtades olles. Õhtuks on sellisel juhul kergelt tuntavat pingust.

Väljaelamiseks sobivad peale spordi ka teised tegevused ning vajalikuna paistab see, et tegevus annaks emotsioone. Kuigipalju aitab hobiga tegelemine nagu siinse lehekülje ülalpidamine. See ise tekitab tihti kuigipalju ärevust, kuid peale avaldamist jääb näiteks mitmepäevane rahu ka väga tegevusettu istuva oleku korral. Laiseldes peaks ka sellele leevendust saama, kui meelelahutus (muusika, pidutsemine) pakub piisavalt väsitavaid elamusi. Enamikel päevadel on mul meeldivad või neutraalsed emotsioonid hommikust magamaminekuni ning sellistel päevadel pole mul enamasti ärevust ega unetust. Nooremana oli ärevus ja unetus palju tõsisemad probleemid. Siis võisid probleemiks olla vähesed võimalused välja elamiseks sihtide ja vabaduse puuduse tõttu, kuid nüüd annavad need häired tunda peamiselt nendel üksikutel päevadel, kui terve päev on vabadus väga piiratud olnud ümberolijate tõttu või kohustuste pärast.

Tuimust tekitavad seisundid nagu magamatus ise võib samuti ärevust ja depressiooni tekitada. Lühikese unega ööde järel (tavaliselt alla 6 tunni, kuid tõsisemalt 4 tunnisel magamisel) möödub päev tuimalt mõtlemisraskuste ja peaaegu võimetusega emotsioone tunda. Neil päevadel annab õhtu poole ühe esimese emotsiooni moodi tajuna tunda ärevus. Tööstressi ja tervisehäiretega on ka neid kolme häiret seostatud ja oma psühhika järgi oletaks, et murede ja stressitekitajate korral ei saa hästi lõbutseda või välja elada murele keskendumise tõttu.