Pons

Pons ehk ajusild on ajutüve keskmine osa, mille sisse jäävad REM und ja ka ärkvelolekut noradrenaliiniga esile kutsuvad tuumad. Osad nimetatud tuumad (näonärvi tuum, superioorne oliiv, PPT, kolmiknärvi tuumad) asuvad osaliselt ka medullas või keskajus.
Üheks emotsioonide jaoks olulisemaks kohaks ponsis on parabrahhiaaltuumad (PBN), mis saavad signaale maitsetest, valust, siseorganitest, hingamisneuronitelt ja tasakaalumeelelt välja arvatud somatosensoorsete detailide vahendus. Kuigi närilistel on see maistesignaalide vahendajaks, lähevad primaatidel maitsesignaalid NTS'lt otse taalamusele.
Ühed parabrahhiaaltuumade ühendused lähevad stressireaktsioone esile kutsuvale amügdalale ning teised taalamusele. Selle kahjustus võib ära hoida amügdala aktiveerumist CCK saamisel või immuunreaktsiooni esile kutsumisel. Taalamus paistab alles esimese ühenduskohana, kus samas piirkonnas, ventroposteromediaalsel tuumal, kohtuvad enamus pea piirkonna tajudest (tasakaalumeel, kiirendustunne, potentsiaalselt iiveldus, somatosensoorsed signaalid ja maitsed).

LC on locus coeruleus ja PB on parabrahhiaaltuum.

LC rakud reageerivad kiirelt aktiivsustasemele ja nende töösageduse miinimum on REM une ajal. Tavaliselt kaasneb tegevusega harjumisel LC rakkude aeglustumine ja töösagedus suureneb ülesandest loobumisel, stressiga ja uue asja märkamisel.
Ülemine pisara- ja süljeerituse tuum asub näonärvi tuuma kõrval.





Kraniaalnärvid oma tuumadega on näha. Sarnaselt medulla sensoorsete tuumadega asub tuum rohkem keskpiiri ja tuuma närvikimp ajutüve välispiiri pool. Kuigi keha signaalid on ponsi kõrgusel medial lemniscus kimbus koos, on pea piirkond sellest veel välja jääv. Pea piirkonnast valu ja temperatuuri vahendav spinaalne kolmiknärvi tuum asub kõrvuti vestibulaartuumaga. Nende lähedal asuvad ka näonärvi (VII) tuumad. Helisignaalide vahenduskohaks on lateral lemniscus ja selle juurde jääb üks esimene kõrvadevahelist helivõrdlust läbi viiv superioorne oliiv.


Pildil on kolmiknärvi-näonärvi ühendusteed. Kolmiknärvi peamiselt sensoorselt tuumalt jõuavad signaalid näonärvi tuumadele mis asuvad veidi madalamal ja ponsi keskosa pool. Kui spinaalne kolmiknärvi tuum on olulisem valu ja temperatuuri tajuks, siis kolmiknärvi peamine tuum saab signaale asukohtade tajust, vibratsioonist ja puudutava objekti detailidest.

Urineerimist esile kutsuv Barrington'i tuum asub LC juures sellest veidi kesksuunas. Tavaliselt on see ajust tulevate signaalidega inhibeeritud.

Üheks võimalikuks põhjuseks iiveldusele sõidukis või vestibulaarorganite kahjustuste järel võivad olla üksikud vestibulaartuumade ühendused NTS või dorsaalse motoorse vagaaltuuma vahel. Samas on vestibulaartuumad tihedamalt ühenduses lateraalse ja mediaalse PBN'ga. Vähem oli ühendusi nucleus ambiguus'iga. PBN ise on ühenduses veel hüpotaalamuse ja insulaga.

Värvi süstimisel PBN sisse värvusid peamiselt frontaalsagara alad nagu orbitofrontaalne korteks ja prefrontaalne korteks.

PBN kahjustuse korral vähenes immuunvastust esile kutsuva interleukiini doseerimise järel neuronite aktiivsus (Fos järgi) amügdala tsentraaltuumas, amügdala juures olevas BNST's ja ventrolateraalses medullas.

Rottidele anti valida kahe maitse vahel ning ühe kindla maitse valimisel süstiti neile soolvett seedekulglasse. Mediaalse PBN kahjustusega rotid ei õppinud endale vale maitse vältimist kuigi maitsed ületasid ka kahjustusega rottidel näiliselt tajuläve. Lateraalse PBN kahjustusega rotid õppisid erinevuse ära.

Superioorne oliiv on erinevalt alumisest spetsialiseerunud helisignaalide vahendusele. See on esimene tuum, kus kohtuvad mõlema kõrva helisignaalid ja ühe võimaliku funktsioonina võrdlevad need tuumad eri kõrvadest tulnud signaale heli asukoha määramiseks.

Amüliin ja CCK on näljatunnet vähendavad hormoonid, mis aktiveerivad NTS-lateraalne parabrahhiaaltuum-amügdala tsentraaltuum raja. LPBN kahjustamine vähendas natuke katseloomades amüliini ja CCK isu langetavat toimet. Kahjustusega kaotasid CCK ja amüliin täielikult oma amügdala tsentraaltuuma aktiveeriva mõju.
Kuigi artikkel keskendus isule, on amügdala tsentraaltuuma aktiivne hirmuga ja CCK suudab ka ärevust tekitada.

PBN alaosa on vestibulaarseid ja vistseraalseid signaale saav ning PBN paistab ka primaatidel tasakaalumuutustega kaasnenud emotsionaalsete reaktsioonide vahendajana. Kolme makaagi PBN's mõõdetud kohtadest reageerisid kõik kiirendusele uues suunas.

Valureaktsioonides on suurem roll locus coeruleus'il (LC), mis on hajusalt ühenduses aju ja selgroonärviga, ning parabrahiaaltuumadel, mis saavad palju selgroonärvist retikulaarsele formatsioonile minevatest ühendustest.

Näriliste PBN on NTS'lt maitsesignaalide saaja. PBN alatuumad vahendavad eraldi maitsesignaalidele, siseorganite signaale, meeldivust ja õpitud vältivat käitumist maitsete suhtes. Väljundsignaalid jõuavad taalamusele ja ventraalsele eesajule. Võimalik, et taalamuse kaudu vahendatakse rohkem maitsesignaale ja ventraalse eesaju kaudu meeldivussignaale. Primaatide puhul ei paista PBN nii selgelt maitsesignaalide vahendajana ning neil jõuavad maistesignaalid NTS'lt otse pea piirkonnast signaale saavale taalamuse tuumale.



Transverse fibers on ponsile jämedust andeve kimp, mis on ühenduses cerebellum'iga ümber ponsi ulatuvate ühendustega.



Pedunculopontine tuum ehk PPT.

PPT stimulatsioon põhjustab detserebreeritud kassidel ja rottidel korrapäraseid liigutusi. Parkinsoni tõvega surnutes on see piirkond rohkem kahjustunud. PPT vigastus või farmakoloogiline inhibitsioon võivad põhjustada liikumatust.

PPT osaleb ka liikuvuses olles analoogne ja asukohaga lähedane substantia nigra'ga. See saadab atsetüülkoliini subtalaamsele tuumale, taalamusele ja substantia nigra'le ja saab sisendsignaale striaatumist.

PPT piirkond paistab ühe heaolutundes osaleva alana ajutüves. Selle kahjustamine kaotas närilistel soovi olla kohas, kus neile doseeriti morfiini või amfetamiini.