Ajusurmas patsientide refleksidest

Ajusurma diagnoosimiseks peavad puuduma ajutüve refleksid ning ajutegevust ei tohiks paista kuid see diagnoos ei nõua selgroonärvi reflekside puudust mistõttu ametlikult ajusurmas inimesed võivad jäsemeid liigutada. Põhimõtteliselt võib ka ajutüve ja aju kaotusel jääda elus selgroonärv, mille küljes olevad sümpateetilised ganglionid võivad tekitada higistamist, punastamist ja südametöö tugevnemist. Somatosensoorsed ja motoorsed ühendused on selgroonärvis omavahel otse ühenduses ning võivad sensoorsete signaalide saamisel põhjustada liigutusi.
Selgroonärviga jätmine võib loomades samuti lihtsamaid liigutusi jätta kuid kahtlustan, et samas pole välistatud, et surmav organi eemaldus toimub vahel kergelt teadvusel locked-in sündroomiga patsientides, kes ei suuda midagi tahtlikult välja näidata. 
Ühest küljest on risk doonoritele kes pole võib-olla piisavalt surnud kuid teisest küljest võivad automaatsed liigutused oma elulähedusega lükata edasi doonororgani saamise ja kiirendada tervema organi ootaja surma. 

Ajusurma diagnoosist. Selle diagnoosiks masinate abil elus hoitud patsientidel peaks üldiselt esinema kooma ja ajutüve reflekside puudus. Ajusurma esinemine on üheks miinimumnõudeks doonororganite saamiseks.   
Tavalisteks ajusurma põhjusteks on maksarike, hapnikupuudus, ajuverejooks või aju infarkt.
Ajusurma ei sobi veariski tõttu diagnoosida kui patsient on ajutegevust inhibeerivate ainete (etanooli, bensodiasepiinide, barbiratuuride ja noradrenaliini antagonistide) mõju all, esineb madal vererõhk, kehatemperatuur alla 32 C, tugev fosfori puudus või kui esineb ajutüve entsefaliit.
Diagnoosimisel kontrollitakse reaktsioone valule ja helidele, pupillide reaktsioone valgusele, kurgu ärritamisega kõha- ja okserefleksi. Tervemate silmad ei pöördu pea pööramisel koos peaga. Kui atropiin muudab pulssi alla 5 löögi minutis, siis see näitab vagaalnärvi ja selle tuuma kahjustusi. Medulla kahjustust võib näidata hingamise puudumine. Aju EEG peaks tegevus puuduma vähemalt 30 minutit ning seda ka valu tekitamisel. Ajutüve reflekse peaks kontrollima kahel eraldi korral vähemalt 6 tunnise vahega. 

Reflekslikke liigutusi esineb teadaolevalt kuni 75% ajusurmas patsientidest. Autorid jälgisid kahe aasta jooksul oma haiglas olnud ajusurmas patsienti ning nendest 26'st 5'l esines vaatamata diagnoosile liikumist. Patsiendid olid doonorid ning kõiki peale ühe kasutati organi doonorina. Kõige tavalisemaks ajusurma põhjuseks oli peavigastus või spontaanne kolju sisene verejooks. Lisaks oli ühel põhjuseks hapniku puudus ja teisel veritsev ajukasvaja.
Kolmel patsiendil esines jäsemete sirutamine. Üks tõstis valuga käed üles ja pani need risti rindkerele (Lazarus sign). Ühel esines iseeneslikult rütmilisi jalaliigutusi mis sarnanesid magaja omaga. Kõigil viiel esines reaktsioone valu või puudutusega ja kolmel esines iseeneslikke liigutusi.
Kuna sellised reaktsioonid on suhteliselt tavalised, siis on tavaliseks doonori lähedaste tahtmatus lubada sellises seisundis organeid võtta.