Tau valk seondub mikrotuubulitega tehes neid stabiilsemaks ning
mikrotuubulid ise on vajalikud toestajad neuronite harudes ja teistes rakkudes. Dementsusega ja mõne teise neuroneid kahjustava häirega
leitakse tavaliselt aksonite lagunemist ja tau valkude kogumikke. BLAST
otsingus olid leitud sarnased valgud mikrotuubulitega seondujad.
Tau valgud seonduvad
tugevamalt väheste fosfaatgruppide omamisel kuid lisanduvate
fosfaatgruppide lisamisel ei seondu need enam nii tugevalt mikrotuubulitega
vaid teiste fosforüülitud tau valkudega.
Talveunes
olevatel loomadel närilistest karuni toimub talveune perioodil suurem
fosforüülimine, mis väheneb samadel isenditel aktiivsemal perioodil. Talveunes karu ajus paistab moondunud kujuga tugevalt fosforüülitud tau valke mida
seostatakse inimeste puhul ebaterve seisundiga. Ühe fosforüülimise
põhjusena võivad olla temperatuuri poolt algatatud bioloogilised
protsessid kuigi alajahtumist toimub karudel (kehatemperatuur ~30 C) vähem kui
närilistel (0-5 C). Ainevahetuse kiirus võib talveunes arktilistes alades elavatel
närilistel olla 1-2% ja karudel 25% ärkvel olekul olevast.
Tau
valke sünteesitakse põhiliselt neuronites ning need asuvad rohkem
aksonites. Varajases elus on tau valgud rohkem fosforüülitud, mis võib
aidata kergemalt aksonite kuju muuta. Inimese tau valgus paistab ~30 erinevat
fosforüülimiskohta.
Näide hamstri ajukoore
tau valgu fosforüülitud kohtadest, mis saadi värvivate antikehade
lisamisel. Torpor on lühiajaline talveuni, mis vaheldub
närilistel tihedate ärkamiste ja soojenemistega. Arousal tähistab
aktiivsemat ärkvelolekut. A tähistab normaalse temperatuuriga loomast
saadud pilti. Neljatunnise unega loomas paistis juba nähtavat tau
valkude fosforüülimist. Ärkamisel paistab tundidega tau fosforüülimise
vähenemist. Mõnes fosforüülimiskohas ei paistnud suurt muutust
ärkveloleku ja talveune vahel.
Kõige rohkem fosforüülimist paistis
ajukoores, keskajus ja hüpotaalamuses. Karul paistis ärkveloleku tasemega võrreldes kuni ~5 kordset
fosforüülimist frontaalsagaras ja hippokampuses. Inimestel on need
kohad dementsuse korral selgemalt kahjustuvad. Suuri erinevusi üldises tau
valgu hulgas erinevatel aegadel ei paistnud.
Talveune
tekitajateks paistab teadlikkus toidu puudusest, külm ja vähene valgus.
Tau fosforüülimist suurendavad nälg, narkoos ja külm vesi. Kõik kolm
põhjustavad keha jahtumist.
Autorid pakkusid, et
Alzheimer'i tõve alguses fMRI abil paistev aju väiksem aktiivsus võib
olla üheks tau valkude fosforüülimise algataja.
Kuna
kilpnäärme hormoonid stimuleerivad ainevahetust, siis võib nende puudus
olla üheks võimalikuks dementsuse eelduseks.
Talveune ja Alzheimer'i
tõve (AD) suuremateks erinevusteks on AD puhul tau valkude
erinevalt talveunest kuni aastakümneid kestev fosforüülitud olekus
püsimine, kõrge kehatemperatuur AD ajal ja neuronite suremine.
Kolmepäevasel
alatoitumisel suurenes hiire ajus järjest fosforüülitud tau valgu hulk. Kõige rohkem
toimus seda hippokampuses, vähem ajukoores ja kõige vähem väikeajus.
Inimesel on Alzheimeri tõve korral ajus samad piirkonnad sarnase intentsiivsusega fosforüülitud.
0,5-5
minutiline narkoos (eetri või barbiratuuriga) tekitab hiirtes
mõõdetavat tau valkude fosforüülimist ja tunniga läheb see ilmsemaks aga
mõlemal juhul toimus fosforüülimine kindlates tau valgu osades mitte
suvalistes kohtades ning ei paistnud üldist valkude
fosforüülimist vaid kindlamalt just tau valgu puhul. Narkoosis hiired hukati 30 sekundit pärast eetri
narkoosi või 5 minutit pärast barbiratuuri süstimist.
Barbiratuuridega saadud
tulemused erinevate fosforüülimiskohtade puhul, mis võis mõnes kohas
suureneda ~20 korda. Kuni 5 minutilise narkoosiga ei tekitanud kumbki
aine alajahtumist ning fosforüülimise põhjuseks oli tõenäoliselt stress.
Närilistel tekitab füüsiline
(nälg, külm ja palavus) ning ka psüühhiline stress
vähemalt hippokampuses tau valkude fosforüülimist. Võimaliku kasuliku
põhjusena võib tau valkude vabanemine mikrotuubulitest aidata kasvatada
uusi ühendusi alustades seniste nõrgestamisest.
AD puhul kogunevad
fosforüülitud tau valgud rohkem rakukehasse ja dendriitidesse.
Söötmel
kasvatatud hippokampuse rakkude järgi oli kõige rohkem fosforüülitud tau
valgu proportsioon ~80% rakukehas, rakukeha lähedases aksoni osas ja
dendriitides. Aksonite otstes olevates kasvukoonustes oli fosforüülitud
20% tau valgust.
Fosforüülitud tau valgu tihedus on
AD korral samuti suurem rakukehas ja dendriitides. Lisaks ülaloleval
pildil talveunes loomade neuronite tau valgust värvusid esimeses
järjekorral rakukehad koos neile lähemale jäävate harudega.
No comments:
Post a Comment