Aju osade ühenduste ja nende retseptorite mõjutamine annavad suhteliselt ettearvatavaid tulemusi. Kui mittemateriaalne hing on meie isiksuseks ja teadvuseks, siis miks saab psühhotroopsete ainetega seda keha füsioloogiast ja kehast sõltumatut teadvust farmakoloogiliselt nii ettearvatavalt manipuleerida? Sõltuvalt ainest saab teha lõbusaks, tüdinenuks, hoolivaks, julgeks ja anda tunde, et kogetakse midagi sügavat/spirituaalset. Erowid'ist lugedes olen aja jooksul näinud ära, et igale teadaolevale emotsioonile leidub esilekutsuja või summutaja. Kehaväliseid ja surmalähedasi kogemusi tekitavaid aineid on olemas (NMDA antagonistid näiteks), mis muuhulgas mõjutavad kõikidelt meeleelunditest tulnud signaalide levikut selgroos ja ajus, nihestades subjektiivset asukohatunnet. Lisaks, millega selgitada üldnarkoosiga kaasnenud teadvuse kadumist? Vastava ühendi andmisel blokeeritakse kõik subjektiivsed elamused ning kui hing sellele vastu ei saa, siis kuidas see säiliks aju suremise järgselt?
Ajukahjustusega elavatel inimestel on subjektiivsed teadvuse ja funktsioonihäired, mis sõltuvad kahjustuse asukohast. Piisava hippokampuse vigastusega lähevad mälestused. Kuulmise eest vastutava suremisel kaob kuulmine ja nägemise eest vastutava kadumisel võib kaduda isegi kujutlusvõimega võime midagi näha. Magamajäämisel tekkinud teadvusekaotusega saaks juba hinge olemasolule kerge küsimärgi anda.
Eksperimentidega lisaks EEG mõõdetud tulemustele saaks teadvust kirjeldada elektromagneetilise protsessina. Transkraniaalse magneetilise stimulatsiooniga saab ajuosasid tööle panna, näiteks nägemisosa ergastamisel nähakse asju valgust. Tugeva ja lärmaka elektrilöögiga tekitatakse nii tugev vool juhtmetes, et selle magnetväli suudab läbi kolju aju pealmiseid osasid aktiveerida.
Otseseid implante on mõne haiguse puhul kasutatud, mis samuti elektrilist aktiivsust mõjutades toimivad. Lõpetuseks, elektorkonvulsiivse teraapia puhul lastakse ajust läbi piisavalt tugevat voolu, et kui ka narkoosi poleks, kaotatakse teadvus. Epilepsiahoo ajal olnud elektrilise aktiivsuse esilekutsumiseks vajalik vool ja sellest tugevamad elektrivoolud ajule üldse põhjustavad teadvuse ja mälu kadumist.
Kokkuvõtteks, teadvust saab materiaalsena võtta küll, sest kuidas saab sellist materiaalsele manipulatsioonile alluvat nähtust füüsilisest maailmast eraldiseisvaks pidada?
2 comments:
Tekst väga õige aga kui mõelda nii ,et aju koosneb rakkudest ,mis omakorda koosneb molekulidest aatomitest ja tont teab veel millest(kvarkid ,neutrinod jms) materjaalsest ,mida me kuidagi mõjutada ei suuda. Järelikult pole me ka võimelised oma tegusi kontrollima ,sest me meie tegevus sõltub täielikult aujurakkude iseeneseslikust emergentsusest mis oma korda tuleneb meile kontrollimatutest teguritest.Üsna masendav mõttekäik .Üksnes vea tekitamine saadud informatsioonis oleks võimeline midagi uut looma.
Ma ei näe selles põhjust depressiivsuseks. Võiks öelda, et juba rakkude ühenduse tasemel on palju ette määratud. Veidike meenutas saatuse või determinismi juttu, kuid seda paratamatust on näha peamiselt tagantjärele tarkusega.
Praktikas ei näe me täpselt mis toimub meis ega meie ümber ning sellise kontrollimatusega vaatepunkti häda on selles, et sa muretsed perspektiivi olemasolu üle, mis võib-olla eksisteerib, kuid läbi mille keegi maailma ei näe.
Minu arust võiks mõelda miljon muud vaatepunkti reaalsuses toimuvale, mis oleks depressiivsed ja abitust tekitavad, kuid läbi mille ei saa keegi reaalsust kunagi näha.
Post a Comment