Tulemused on olulised, sest nende nimel annavad raha valitsusasutused ja erafirmad. Mõnel juhul võidakse tulemuste saamiseks võltsinguid teha, kuid sellega riskeeritakse karjäärile lõpp teha.
Pubmed Central'i andmebaasist võib leida 200 aasta vanuseid teadusartikleid ning see sobib hästi teadusliku stiiliga tutvumiseks. Otsingutulemused saab avaldamise järjekorda panna. Paljud neist vanadest artiklitest on väga lühikesed kirjad ajakirjadest. Neutraalne ja ettevaatlik stiil on standardiks. Osad pikemad tööd sarnanevad tänapäevasemate tekstidega. Erinevusi niipalju paistab, et tähelepanu saavad detailid on muutunud ja informatiivset leiab nendest palju hõredamalt, kui tänapäevastes artiklites. Sõnavara püsib vähemalt meditsiini ja bioloogia alal eelistatavalt lihtsana. Lugejat ei üritatud 19. sajandil (nagu ka tänapäeval) oma võõrsõna alaste teadmistega segadusse ajada. Emotsioone välditakse ja neid ei üritata ka lugejas tekitada. Seetõttu on teadustööde lugemine ka tõsisematel teemadel suhteliselt rahulik.
Hüpoteesideks nimetatakse selgitusi, mida pole veel eksperimentaalselt piisavalt toetatud. Kui vaatlused on selgitusega kooskõlas hakatakse seda teemast sõltuvalt millalgi teooriaks nimetama ja teooria usaldusväärsus sõltub sellest, kui järjepidevalt on vaatlused kooskõlas teooriaga. Teadlaste ettevaatlik stiil on üheks kohastumuseks, mis käib kaasas tööga inimeste teadmiste äärealadel ja vähetuntud teemadega. Tulemusi esitletakse ettevaatlikult lisades alternatiivseid selgitusi, mis võisid käesolevate tulemusteni viia. Tulemused võivad olla juhuslikud ja reaalsemat selgitust tulemustele võib kuulda töö kaitsmisel või teaduskonverentsil esitluse ajal publiku seest. Selliste ebameeldivuste vältimiseks valitakse oma sõnu hoolikalt ja ei minda avalike mõttekäikudega kaugele.
Kui teaduslik ettevaatlikkus puudub, oleks alust kahtlustada pettust näiteks rahalistel, poliitilistel või ideoloogilistel eesmärkidel, kuigi naiivsus võib ka probleemiks olla. Pettuse puhul on omad sümptomid nagu näiteks kriitikute aktiivne vältimine, igal võimalusel tähelepanu tööst kõrvalisele juhtimine, kalduvus salajaste või üksikute töödega suuri muudatusi seadustes nõuda ja katsed kriitikute suhtes vastumeele tekitamine, kuigi need üksi ei tõesta midagi.
Üksikartikkel on kahtlasem, aga kui teised teadlased suudavad teistes laborites samadele tulemustele jõuda, siis väheneb ka tõenäosus, et tegu oli juhusliku huvitava tulemuse või pettusega.
Teaduse ümber on laiemale avalikkusele palju segadust tekitanud ajakirjanikud, kellel on tihti halb harjumus uuringutest kaugeleminevaid ja mustvalgeid järeldusi teha sensatsionalistliku ning kahtlusi mittenäitava sõnastusega. Teaduses saadakse vahel erinevaid tulemusi ja ajakirjanike kalduvus mõlemal juhul tugevaid järeldusi teha jätab osades mulje, et teaduses endas on asjad väga segased kuna tulemused on seinast seina. Selliste ajakirjanike vigaste ümberjutustustega võib tekitada ärateenimata usaldamatust teaduse vastu.
Suuremat tähelepanu püütakse tõmmata uuematele artiklitele nagu oleksid viimased uuringud sellepärast ka paremini tehtud. Teaduses sõltub kvaliteet autoritest ja nende valitud metodoloogiast, mis viivad erinevatele tulemustele. Tähtsam on see, millised tulemused kalduvad uuringutes tulema, kuidas on need katsed tehtud, kuidas autorid neid läbi viisid ja kui ilmne oli erinevus.
Ühegi artikli puhul ei tasuks piirduda lihtsalt kokkuvõttes lugemisega, sest autoritel on väga ebaühtlased arusaamad olulisusest. Näiteks ühes uuringus otsiti seost oksütotsiini kontsentratsiooniga veres ning ärevuse ja suhtes oleku vahel. Suhtes oleku osas ei leitud mingit seost veres oleva oksütotsiiniga, aga ärevuse korral leiti programmiga "olulist" seost (graafik), kuigi uurimisalustes kõikus oksütotsiini kontsentratsioon isegi sama ärevustasemega isikute puhul kümnekordselt ja väga selget erinevust ei paistnud ärevuse skaala äärtes. Järgneva arutluse all ei paistnud piisavat ettevaatlikkust järeldustega.
Eksperimentaalsete tööde puhul tasub seetõttu kvaliteedi kiirkontrolliks peale kokkuvõtte lugemist järgmiseks vaadata, kas tulemuste graafikud tunduvad teksti taustal loogilised. Eelnevate postituste koostamisel on sarnaseid töid korduvalt ette tulnud.
Näide bioloogilise teaduse arengutasemest 1816. aastal kirurgi poolt kirjutatuna. Artikkel keskendus närvisüsteemi mõjust loomade kehasoojustusele. Varasematel aegadel oli kahtlustatud kehatemperatuuri muutusteks piisavana veres ringlevate keemiliste ühendite kõikumist, kuid loomkatsetes on uuemates uuringutes aju hävitamisel põhjustatud kiiret kehatemperatuuri langust ruumitemperatuuri lähedale. Elus hoidmiseks piisas kunstliku hingamisega. Autor pidas füsioloogialaste teadmiste arengus tähtsaks kahjustuste tagajärgede õppimist ja ta tõi mõningaid näited sellest. Mitmed patsiendid, kellel oli neuroloogilisi häireid, olid halvatud piirkonnad palju jahedamad. Edasise arutluskäigu sees paistab vigu punktide ühendamisega. Liiga kaugele mindi seosega, et halvatud kohad ja teadvuse kaotanud on tavaliselt külmad ja tundetud, kuid kroonilise valu ja ebameeldiva haiguse korral on temperatuur kõrge. Väheste andmetega ja lihtsalt püüti siduda verevoolu ja närvide aktiivsust, kuid talle teadaoleva järgi tundus andmeid järeldusteks piisavalt.
Sarnaseid vigu võib leida ka tänapäeva uuringutest, kui enneaegselt püütakse ülelihtsustatult asju seostatada ning ka mina teen neid vigu aeg-ajalt.
Aja mõõdudes paraneb uutele teadlastele saadava info hulk ja kvaliteet. Aastatega koguneb teadusesse kasulikke vaatlusi, mille najal uusi seoseid leida ja millest edasi töödata. Teadlased ise on olnud ettevaatlikud info kogujad ja vahendajad selles protsessis.
Vitamiinide näitest saab näha, kuidas on suhtunud nendesse teadus ja avalikkus. 1911. aasta paiku võeti kasutusele sõna vitamiin (tõlkes elu amiin) kuna need olid ühed (paljudest) eluks vajalikest ainetest ja leidja arvas, et need on tõenäoliselt amiinid kuigi hiljem osutus see valeks. 1918. aasta artiklis kritiseeriti sõna "vitamiin" kasutamist, sest neid aineid ei tuntud veel nii hästi. Teada on selleks ajaks, et need kaitsevad osade alatoitumusega tekkinud häirete vastu ning need on vajalikud normaalseks funktsioneerimiseks. 1921. aasta artiklis kirjutati, et vitamiine on laialt reklaamima hakatud ja neid müüakse paljude nimede all. Autor lisab, et need on vajalikud, kuid palju on nende juures teadmata ja enamasti saab neid normaalse toitumusega piisavalt. Vitamiinitootjaid süüdistatakse pseudoteaduslike uuringutega inimeste ja naiivsemate arstide ärakasutamises. Lugejat soovitati selle populaarse moehullusega mitte kaasa minna.
2006. aasta artikkel vitamiinidest, tervisest ja pikaealisusest. Suures koguses vitamiinide võtmisest ei paista selget kasu ja see võib suremusele kaasa aidata. Antioksüdantidest vitamiinid vähendavad hapnikukahjustusi, kuid on teadmata, kas nende kasutamine vähendaks inimestes selliste kahjustuste teket. Puu-, juur- ja köögiviljade suuremast söömisest paistab kasu südametervise osas, kuid spetsiifiliste vitamiinide puhul on kasu kõrvalisi faktoreid arvestades ebamäärasem. Ükski vitamiin üksi ei ole selgelt hoidnud ära südamehaiguseid. Diagnoositud vitamiinipuudusest tekkinud häired on lääne riikides haruldased või ebatavalised ning on tavaliselt põhjustatud näljast. Üheks näilise kasu põhjuseks võib olla see, et neid tarbivad inimesed püüavad tervislikult elada ja võivad seetõttu ka teiste tervislikumate eluviisidega tervist parandada. Topeltpimedate platseebot kaasavate uuringutega kaldub leitud kasu väiksem olema. Vitamiinid ei ole ohutud ja varajases raseduses võivad rasvlahustuvad vitamiinid liigses koguses kahjulikult mõjuda.
Teadustööde lugema õppimine ei ole suur ettevõtmine, sest teisel õppeaastal bioloogias õnnestus umbes 5 artikli (kõik ~5-10 lk) lugemisega lahti saada ebakindlusest nende lugemise ees. Uusi sõnu pidi sisust aru saamisel õppima alla 10 ja selliste bakteri näljastressi alaste artiklite puhul polnud mul mingit huvi või eeltutvumist teemaga olnud. Pärast seda ajasin ennast trenni mõttes lugema artikleid ja motivatsiooni suurendasmiseks valisin suguvõsas olulisemad surmapõhjused teemaks. Hiljem neurobioloogiaalaste töödega sai lugemiskiirus ja keskendumine ruttu paremaks kui teiste tekstidega. Teadustöid loen umbess maksimumkiirusega ja subjektiivsed stiilid raskendavad kergelt järjepidamist. Lugemisele aitas kaasa kas see, et need tööd on enamasti huvitava sisuga ja näiteks viimases paarikümnes teemas olena enamasti viidetena kasutatavate artiklite saamiseks pidanud esimesed 60-100 pealkirja üle vaatama ning tihti tuleb üllatavalt sisutihedaid töid ette. Arvestades selle lihtsust tundub tagantjärele imelik, et inimesed ei vaevu seda pisioskust omandama kasvõi tervisealase info saamiseks. Suremine ei ole populaarne, aga seda tõenäoliseks edasi lükkamiseks ei vaevuta ka paarileheküljelisi artikleid üle vaatama. Kui inglise keelt osata juba vabalt lugeda, siis hiljemalt kümne lugemisega peaks nende lugemine mugavamaks saama. Ajakirjanikud ei tee selles osas head tööd ja nõudlust sellise info järele on. Ebaolulist tähtsustatakse üle, pseudoteadlaseid ei osata ära tunda ja kui keegi teadlane korrigeeribki neid, siis võidakse lugejaskonnas järeldada, et teadus on segane.
14. 03. 2011. täiendus
Hiljuti sain esimese teadusuudise avaldatud tasuta väljaandes. Kuigi ma lisasin viite, et oleks kergem originaalallikat üles leida, eemaldas toimetaja selle osa ja lisas mu sissejuhatusele hägusema viite formaadis ", kirjutab meditsiiniajakiri BMJ Open". Selline hägune viitamine paistab tavalise probleemina enamike teadusuudiste juures ning ajakirjanikke ei saa sellises ebamäärasuses alati süüdistada. Võib-olla oleks teistmoodi läinud maksvatele väljaannetele kirjutades kuid ERR ja Postimees ei andnud mingit vastust ka kahe üleküsimise järel.
Uudis ise tundus olulisena aga teiste teemade sisse ei osanud seda lisada. Kokkuvõtlikult vastas 65 locked-in sündroomiga patsienti silmade liigutamise või pilgutamisega kui hästi või halvasti nad ennast tunnevad. Kuigi enamus kirjeldas oma emotsionaalset heaolu positiivselt, vastas 58%, et nad ei sooviks elustamist südame seiskumisel ja 7% soovisid eutanaasiat.
Esimesel pildil on näha vastusevariandid ja teisel pildil vastuste jaotus vastuvariantide vahel. -5 valijate jaoks oli tegemist halvima eluperioodiga ja +5 valijate jaoks sama meeldiva ajaga, kui neil oli enne selle probleemi saamist kuid +5 valijaid oli ühe võrra vähem, kui teise äärmuse valijaid.Võib-olla olid vastajatel erinevad arusaamad sellest, kas kommenteerida hetketuju või keskmist, sest enamikel ei paistnud soovi elustamise järele.
No comments:
Post a Comment