Valutaju võimalik tekkeaeg lootel

Valutaju tekkeaeg on vähe teada ja valusignaalide ühendusteed ajukooreni kasvavad järk-järgult aju suunas. Valutunde enda asukoht pole kindel kuid sarnaselt detserebreeritud loomadega paistab ka inimeste puhul väliseid valureaktsioone enne ajukoores toimuvate somatosensoorsete reaktsioonide teket.


Kuigi subjektiivselt tuntava valutaju esinemist ei ole veel täie kindlusega tõestatav, paistab ka sünnieelsetel loomadel valu ja stressireaktsioone.
Inimese lootes ühinevad dorsaalse juure ganglioni sensoorsed rakud selgroonärviga ~6. raseduse nädalal ning teised kehapiirkonnad ühendatakse aksoniharudega 11.-20. nädalal.
Selgroonärvi dorsaalsete sarvede laaminad ja erinevate neurotransmitterite kogunemine selgroonärvi toimub ~11.-30. nädala vahel.
Ajukoore-taalamuse vahelised ühendused tekivad 24ndaks nädalaks ning umbes 28. nädalal tekivad ajukoorel reaktsioonid somatosensoorsete stiimulite korral, mis on esialgu suurema hilinemisega müeliini puuduse tõttu kuid aeglased valusignaalid levivad näiteks C kiududes ka täiskasvanutel müeliinita. 30ndaks nädalaks on mõõdetavad reaktsioonid visuaalsetele ja auditoorsetele signaalidele.
Enneaegselt sündinud 26 nädalane vastsündinu tõmbub eemale valusa stiimuli korral (meditsiinilised protseduurid) ja nende liigutused reageerivad puudutustele. Potentsiaalne valurefleks võib olla selgroonärvi kohaliku signaalitöötluse tulemus ning liigutused on intentsiivsemad täiskasvanute liigutustest vähese ajupoolse inhibitsiooni tõttu. Enneaegse sünni korral varieeruvad reaktsioonid suures ulatuses. Mõnel ei paista valutaju kuid teised võivad hakata nutma ning tekivad muutused liikuvuses, hormoonides, pulsis ja hingamises.
Sünniajaks on lastel täiskasvanutega sama valutundlike neuronite tihedus.
Rottidel hakkavad opioidsed valu inhibeerivad kõrgemad alad tööle ~10-19 päeva pärast sündi.