Kolmiknärvi somatotoopsusest

Kolmiknärv on üks suurimaid ajutüve tuumasid saades signaale pea piirkonnast. Näo eri osad on ühendatud eri liikidel vahel erinevalt kuigi ühise tunnusena on lähedased näo piirkonnad tuumadel sarnaselt üksteise naabruses.
Motoorses tuumas on üldiselt pea külgedel asuvad pinnapealsed lihased esindatud tuuma kuklapoolsel osal ja sügavamad või lõua all asuvad lihased tuuma näopoolsel osal.

Kolmiknärvi 3 põhiharu, mis paistavad selgroogsetel sarnase jaotusega. 

Pardil uuriti kolmiknärvi ühendusi selle põhilise sensoorse tuuma vahel. Ülemine haru oli ühenduses tuuma kõige ülemise osaga, keskmine närvi haru oli ühenduses keskmise tuuma osaga ja näo alaosa tuuma alaosaga. Sarnane korrapära esineb ka tuvidel.

Kassil oli kõikides sensoorsetes kolmiknärvi tuumades näo ülaosa esindatud tuumade näopoolsel küljel, alalõug tuumade kuklapoolsel küljel ja vahepealne näo osa vahepealses tuuma osas.

Värvimisuuring kala põhilise sensoorse kolmiknärvi tuumaga. Ühe alana värvus taalamuse ventromediaalne tuum, mis on ka inimestel pea piirkonnast signaale saav. Sarnaselt imetajatega olid ühendused paljude naaberaladega nagu näiteks näonärvi tuumaga, vestibulaarsete- ja auditoorsete tuumadega, teiste kolmiknärvi tuumadega, inferioorse oliivi ja silmi kontrollivate tuumadega. 

Roti mälumislihaste ühendused motoorses kolmiknärvi tuumas. Igas lõugu sulgevas närvis oli rohkem multipolaarseid neuroneid kui lõugu avavate lihaste neuronites.

Näide multipolaarsest neuronist, millele on omaseks mitmeks suureks haruks hargnev akson. 

Oimukohaga ühenduses olev külgmine lihas (m. temporalis) oli ühendatud kolmiknärvi motoorse tuuma kuklapoolse ja mediaalse osaga. Masseter lihas oli ühenduses tuuma vahepealse ja külgmise osaga.

Mediaalne ja lateraalne pterygoid lihased olid ühenduses vastavalt ventrolateraalse ja ventromediaalse osaga.

Mylohyoid ja digastric lihased on ühenduses tuuma alumise kolmandiku ventromediaalse osaga.
Enamike närvide harud asuvad tuuma külgmistel või näopoolsetel osadel. Erandlikult tõusevad viimase kahe nimetatud lihase aksonid kukla poolselt tuuma alaosani ning pöörduvad seejärel näopoolse külje poole.

Kolmiknärv ei vaja aju osalust loote arengus, et tekitada sellele omaseid struktuure. Vurrude puhul reastuvad aksonid koos vurrude asukohaga ja see toimub ka siis kui ajutüvi puudub. Kolmiknärvi ganglionis asuvad selle närvi rakukehad ning kui neid söötmel kasvatada lisades vurrudega nahaosa, siis kasvavad aksonid sellesse endise mustriga. Kasutades vurrunahka ja tibude kolmiknärvi toimus samuti aksoni kasv vurrukarva nääpsude ümber. Kui kasutati roti kolmiknärvi ja tibu sama piirkonna nahka, siis ei moodustanud aksonid vurrudele omaseid otsi.