04 March 2010

Bensodiasepiinid


Bensodiasepiinid on GABAA retseptorite agonistidest rahustid, mis põhjustavad mälu nõrgenemist, unisust, emotsioonide nõrgenemist, lõdvestumist ja inhibitsioonide tugevamat nõrgenemist. Samuti kasutatakse epilepsia vastu, kuid võõrutusel võib tekitada epilepsiat ka neil, kellel seda muidu ei oleks. GABAA retseptorid ise on kloori ioone läbi laskvad kanalid, mis aktiveeruvad GABA või bensodiasepiinidega seondudes, lastes kloori rakku raskendades sellega närviimpulsi teket suurenenud laengute erinevusega raku sise ja väliskeskkonna vahel.
R sümboliseerib pildil kohta, mille varieerumisel saab erinevate omadustega bensodiasepiine ning nende kõigi kõrvalmõjud (mäluhäired ja unisus) ei ole ainete vahel proportsionaalsed. Toimeaine nime järgi on bensodiasepiinid tihti äratuntavad -aam lõpulise nimega.

Flurasepaami krooniline doseerimine ei mõjuta nähtavasti GABAA retseptorite hulka, kuid nõrgestab üksikretseptorite toimet. Retseptori aktiivsus sõltub sellest, millistest subühikutest see koosneb.

Loomkatsetes tõstavad bensodiasepiinid väiksemate ja keskmiste dooside juures loomade liikuvust, mis paistab madalamast hirmutundest tekkinud julguse tulemusena. Suuremate dooside juures põhjustavad liikumise vähenemist. Süstides midasolaami amügdalasse saavutati doosist sõltuvalt liikuvuse vähenemist. Hippokampusesse süstides tõusis liikuvus madalama doosiga, kuid langes suurema doosiga.

Bensodiasepiinide üledooside korral kasutatakse vahel flumazeniili, mis on GABAA retseptorite antagonist. Surmavate üledooside hulk on ~5 juhtumit miljoni retsepti kohta, kuid teises sarnases uuringus saadi 38 surmajuhtumit miljoni retsepti kohta. Haiglasse jõudnud 3081st üledoosi juhtumist 2875 olid tahtlikud võetud. Piisava doosiga põhjustab koomat ja surma hingamise nõrgestamisega. Etanool ja opioidid võivad koos bensodiasepiinidega kergemini üledoosi põhjustada. Kõrge vanus võib kergendada üledooside saavutamist. Autorid pidasid alprasolaami üheks riskantsemaks bensodiasepiiniks võttes arvesse toimeks vajalikku doosi.

Hollandis tarbib 10-15% elanikkonnast regulaarselt bensodiasepiine ja neist 42% on üle 65 aastased.

Bensodiasepiinid vähendavad katseloomades järjepidevalt atsetüülkoliini vabanemist ning tekkinud mäluhäired sarnanevad atsetüülkoliini antagonistide tekitatud mäluhäiretega.

Võõrutusnähtudena esineb ärevust ja unetust ning raskemal juhul epilepsiat. Vabatahtlikel tekkis võõrutusnähtuseid ka 7 päevasel igapäevasel diasepaami kasutamisel. Inimkatsete puhul ei paistnud seost võõrutuse intentsiivsuse ja tarbimise kestvuse (7, 14 ja 28 päeva) vahel, kuid erinevus paistis paavianide puhul. Võõrutuse tekkel ei paista muutust GABAA retseptorite hulgas, kuid glutamaadi NMDA ja AMPA retseptorite aktiivsus ja tihedus tõusevad.

Bensodiasepiinid on etanooli järel tavalisemad ained, mida kasutatakse vargustes ja seksuaalses ärakasutamises teadvuse ja mälu nõrgestamiseks. Salaja antud ravimid moodustavad ~2% sellistest juhtudest võrreldes etanooli osalusega 40-60% seksuaalse ärakasutuse juhtudes. Ühes uuringus 92 juhtumiga, kus kahtlustati selliste lisatud ainete kasutamist, olid esikohal vargused (47,8 %). Seksuaalses ärakasutamises seostati neid aineid 13 % juhtudest ja 5,4 % juhtudel oli nende kasutamist kahtlustatud mõrvades. Lisanditega joogi joomisel on kasutajad hiljem tihti kirjeldanud ebatavaliselt mõru maitset. Hiljem tekib etanooli kogust arvestades ebatavaliselt tugevat unisust, segasust ja kehakontrolli häireid. Maitsetuid lisandeid, nagu GHB'd on kasutatud bensodiasepiinidest kordades harvemini. Ka ketamiini ja opioide on väga harva kasutatud. Flunitrasepaami puhul oli 1990ndatel probleemiks tihe kasutamine maitse puudumise tõttu, kuid seejärel hakkasid osad ravimitootjad tahtlikult lisama mõrusid lisandeid, ja värvaineid, mis joogi ära värviks (näiteks siniseks või lillaks alprasolaami puhul). Lisatakse ka selliseid täiteaineid, mis jätaksid joogi põhja sette. Toime saabub selliste ainetega 10-30 minutiga. Kahtluse korral võiks varakult proovi anda, sest eelistatavalt antakse pigem minimaalses koguses, et aine kontsentratsioon kehas rutem tuvastamiseks liiga madalale tasemele langeks.

Isiklik kokkupuude

Olen tarbinud alprasolaami ~100 doosi jagu mõned aastad, kuni loobusin. Toime oli tuntav 0,25 mg juures, kuid üldiselt võtsin korraga 1 mg ning aja jooksul kaotas see toimet 2-3 korda, kuigi tuntavaid võõrutusnähtuseid pole mul sellega olnud. Võtsin ärevuse ja unetuse tõttu. Hind on siiani umbes 1 kroon 0,25 milligrammi kohta. Viidatud lehelt näeb mis hinnaga ja kus (kaardiga) müüakse otsitud ravimeid. Ärevushäire korral on saab tavaliselt 50% allahindlust.

Ühel korral jõin xanax'i võtmise järgselt pool tassi viskit ja ärkasin tund hiljem oma voodist ilma päeva algust mäletamata. Prügikasti visatud tabletilehe järgi nägin, et olin võtnud 1,5 mg alprasolaami (kõik mis alles oli) ja ülejäänud mälestused eelnevast päevast taastusid järgnevate päevadega. Teine kord jõin pärast 3 mg doosi (uimane emotsioonitu impulsiivsus) 80 g etanooli peale umbes veerand tunni jooksul. Tunne oli tavalise purjus oleku moodi esialgu, kuid ruttu läks enesetunne selgemaks ja tundsin ennast kainemalt. Muidu oleks selline alkoholikogus tugevalt tuntav. Kõndimine tundus igati sama kerge, kui kainelt. Siis otsustasin miskipärast maalt minema sõita. Bussis korra mõtlesin, miks ma nii otsustasin ja linna jõudes otsisin jälle motiivi oma reisile. Jalutamine ja mõtlemine tundusid ikka ebatavaliselt normaalsena. Järgmisel päeval tuli häguselt meelde poolik pea ja siis tasapisi meenus, et eelneval õhtul sai närvikõdi otsingul internetis laibapilte vaadatud, kuigi see tegevus oli kainelt väga ebameeldiv. Olulisena paistis see, et rännak ise jäi siiani selgesti meelde, kuid emotsionaalset väärtust omav osa päevast läks suuremaltjaolt kaduma. Erowid'is on sellise kombinatsiooniga umbes sarnase nihkes käitumisega elamusi (1, 2, 3, 4) Pärast seda hakkasin ma alkoholi täielikult vältima alprasolaami toime all olles, kuid Erowid'is nähtavat apaatset impulssiivsust tuli veidi ette. Midagi tõsist ei juhtunud, kuid vahel tuli ette, et väga väikese provokatsiooni peale võisin midagi ebaproportsionaalselt agressiivselt vastu öelda. Järgnevatel hetkedel märkasin tavaliselt, kui ükskõikseks see dialoog mind jättis ning isegi süda ei kiirenenud sellistel juhtudel palju. Tekkinud uimasuse üheks probleemiks oli mingi uus ebamäärane rahutustunne, mille leevenduseks tekkis vahel kalduvus selles poolunes seisundis midagi huvitavat teha, kuigi see ei edenenud hästi, sest koos rahutusega vähendas see ka positiivseid emotsioone. Unetuse ja ärevuse vastu oli sellest abi, kuid abi sõltus olukorrast. Unele aitas see hästi kaasa ja tavaliselt tahtsin varakult magama minna. Ruumi ees rääkimisel oli abi väike. Ühel juhul võtsin 3 mg ja olin päris uimane, kuid ruumi ees olles takistas värisemiseni närvilisus ikkagi mõtlemist. Tagasi oma kohale istudes taastus uimasus. Hiljem hakkasin sellistes olukordades reboksetiiniga noradrenaliini taset tõstma ja see paistab parema lahendusena, sest see annab julgust, tähelepanelikkust ja jõulist energilisust. Bensodiasepiinide mõtlemist, energilisust, mälu, enesekontrolli ja emotsioone vähendav toime ei aita esinemishirmu vastu nii hästi ning võib lisada uusi probleeme esitlusele.

9 comments:

kristjaaaanao said...

Tundub, et oled kogenud ja pädev sellel alal. Oleks sul aega pikemalt rääkida nendest ainetest ja põhjustest miks neid võtta?

Märt said...

Aega on palju. Mis huvitab?

kristjaaaanao said...

misiganes põhjusel sa neid võtsid, kas see ravis algpõhjuse välja, miks sa neid võtma pidid?

Märt said...

Olin kirjutanud, et ärevuse ja unetuse pärast. Ma ei pidanud neid võtma.

kristjaaaanao said...

enam pole ärevust?

Märt said...

Nüüd on ärevus midagi võtmata päris nõrgaks jäänud, kuigi unetuse puhul läheb harva ikka vaja.

Anonymous said...

Kui suur kogus alprasolaami on surmav kui lisaks veel kanget alkoholi tarvitada? Kas 60 tbl 0,5mg piisab?

Märt said...

Miks üldse selline küsimus? Ma ei tea surmavaid koguseid ja ma ei tea kas küsija kavatseb kellegi elu lõpetada.

shemesh said...

http://www.everywomanover29.com/blog/benzodiazepines-and-alzheimers-risk/