Nucleus accumbens (NA) aktiveerub motiveerivates olukordades positiivsete ja negatiivsete emotsioonide korral ning paistis, et kohalikud neuronid aktiveeruvad ainult kas meeldiva või ebameeldiva nähtu korral. Dopamiini vabanemine NA's on tavaliselt millegi meeldivama tagajärg. See asub striaatumis putameni ja kaudaat tuuma (pildil on head of caudate nulceus nähtav) ühendavas piirkonnas. Eesti keeles kasutatakse nime naalduv tuum ehk lamav/toetuv tuum. NA kaheks põhiosaks on selle "südamik" (NaC) ja "kest" (NaS).
Rottidele anti kokaiini ja seejärel mõõdeti nende NA's olevate rakuväliste glutamaadi retseptorite agonistide kontsentratsioone. Suurim kasutatud kokaiini doos suurendas glutamaadi hulka 4 korda ja aspartaadi hulka 18 korda.
NA saab signaale PAG rakkudelt, mis ühe haruga saadavad signaale NA'le ja teise haruga medulla raphe tuumale (nucleus raphe magnus).
Süstides värvi NA'sse või septaalalasse värvus rakke selgroonärvis.
Värvide süstimisel mediaalsesse NA'sse, dorsaalsesse raphe tuuma ja PAG'sse paistis, et NA aksonid saadavad signaale habenulale (keskaju nelikküngaste kohal) ning sealt edasi jõuavad signaalid PAG'le ja dorsaalsele raphe tuumale.
NA värvimisel värvusid PAG näopoolsel kesk- ja alaosal rakud, mis sisaldasid serotoniini.
NA, habenula ja PAG osalevad valu nõrgestamises. Süstides üldisemat opioidiretseptorite antagonisti (naloksoon) habenulasse nõrgestas PAG'sse süstitud morfiini valuvastast toimet. Naloksooni süstimine NA'sse nõrgestas habenulasse süstitud morfiini valuvastast toimet.
Vitamiin B9 mõjub stimuleerivalt vähemalt osadele neuronitele. Selle süstimisel NA'sse suurenes katseloomade liikuvus. Suure doosiga tekkis ka värisemine ja hingamisraskused, mis takistas liikuvust. Dopamiini blokeerivad antipsühhootikumid vähendasid vitamiin B9 mõju ja valikulisemalt noradrenaliini blokeerivad ained ei vähendanud B9 mõju.
NA aktiivsus on suurim ärkvel olles või REM une ajal ning madalaim sügava une ajal.
Rottidele tehti NMDA eksitotoksilised süstid NaC või NaS sisse. NaC kahjustusega rottide liikuvus oli kõige suurem (vähemalt 3 nädalat) ning kaal kõige madalam võrreldes tervete või NaS kahjustusega rottidega. NaS kahjustusega oli käitumine ja kaal tavalised.
Kassid õpetati lühiajaliselt ligipääsetavat ja liikuvat objekti püüdma toidu saamiseks. Pärast NA kahjustust hakkasid nad seda ülesannet kiiremini ja täpsemini läbi viima ning kõrvalised tähelepanu segavad võõrad asjad segasid nende tähelepanu vähem.
NA kahjustusega emased rotid olid tervete rottidega võrreldes rohkem isaseid vältivad ning võisid isaste lähedust otsida pigem siis, kui vahele jääv sein ei võimaldanud paaritumist.
43 kassi NA'des mõõdeti kokku 98 koha elektrilist tegevust erinevates olukordades. 34 kohas leiti olukorrale reageerivaid rakke. Neist 5 ehk 15% reageeris meeldivama asja (väikesed loomad) nägemisel ja 85% hirmu või kaitsereaktsiooni tekkel. Rakud kaldusid reageerima stiimuli tüübist sõltuvalt ja ühestki kohast ei leitud aktiveerumist nii positiivsete kui negatiivsete stiimulite korral. Ei paistnud seost liikumisega ega amügdala aktiivsusega.
NA suurimaks sisendinfo toojaks on hippokampus ja amügdala. Signaale saadetakse globus pallidus'e lähimatele aladele, substantia nigra'le ja lateraalsele hüpotaalamusele.
Tüüpiline spontaanne tegevus NA's.
Ühest elektroodist mõõdetud tegevus läbi erinevate olukordade. Kilohertside juures oli tegemist helidega ja olukordade juures olevad triibud tähistavad nende kestvust.
Suhkur põhjustas rottide NA's dopamiini vabanemist ~50% üle algkontsentratsiooni. See reaktsioon ei sõltunud taalamuse ja ajukoore vahelistest maitsealadest kuid see vähenes 3 korda, kui vigastati parabrahhiaaltuumade maitsesignaale vahendavaid alasid. Öise toidu ja vee puuduse järel ei mõjutanud vee joomine dopamiini hulka kuid suhkur suurendas dopamiini vabanemist 300%. Parabrahhiaaltuumad ei paista NA'ga otse ühenduses olevana kuid need on ühenduses rohkem amügdalaga, BNST'ga, PAG'ga ja lateraalse hüpotaalamusega. BNST, lateraalne hüpotaalamus ja amügdala on NA'ga tihedamalt ühenduses. Parabrahhiaaltuumade hajusad ühendused ventraalse tegmentaalse alaga võisid ka käitumist mõjutada, sest VTA on omakorda ühenduses NA'ga.
NMDA antagonist vähendas kokaiini, heroiini ja NA sisse süstitud dopamiinist tekkinud liikuvust kuid mitte kofeiini tekitatud liikuvust.
Dopamiini agonisti süstimine hüpotaalamuse paraventrikulaarsesse tuuma tekitas erektsioone ja suurendas dopamiini vabanemist NaS's. Oksütotsiini antagonisti süstimine ventriikulitesse kaotas erektsioonid ja muutuse dopamiini vabanemises.
Süstides hüpotaalamuse paraventrikulaarsesse tuuma morfiini suurenes NA rakuvälise dopamiini hulk 41% ja atsetüülkoliini tase langes 35%. Opioidi antagonisti süstimisel langes dopamiini hulk 24% ja atsetüülkoliini tase tõusis 19%. Kasutatud enkefaliin suurendas dopamiini taset 209% üle algtaseme ja langetas atsetüülkoliini vabanemist 55%.
No comments:
Post a Comment