Põie närvid ja nende reguleerijad

Vasakpoolsel pildil on näidatud põie täitumisel aktiveerunud alad. Parempoolses osas on urineerimise reguatsioonis osalevad alad ning nooled tähistavad tõenäoliseid signaalide suundasid kuid vastupidine suund pole välistatud.
Roti 6. lumbaarlüli piirkonna selgroonärvis olevad põit reguleerivad neuronid. A osas on põiest signaale saavad alad, mis vahendavad signaale põie venimisest, kokku tõmbumisest ja valust. SPN tähistab parasümpateetilist tuuma. B osas on põie valu järgselt aktiveerunud (Fos järgi) neuronite üldised asukohad. Pildil C on piirkonnad, kuhu pseudo marutõve viirus põiest levis. D osas nähtavate laaminate hulgas mõjub täiendavalt IX laamina (Onuf'i tuum S2-S4 piirkonnas) põie ja roojapidavuse andjana. Teised näidatud sensoorsete signaalide saajad ulatuvad T11-L2 ja S2-S4 lülide vahele.

Seoseid põie siserõhu ja väliselt mõõdetud põie lihasaktiivuse vahel. Detrusor on põit ümbritsev ja seda urineerimiseks kokku suruv lihas ning sphincter on siin urineerimist takistav lihas EMG reas nähtava aktiivsusega. Reas B tähistas Stop tahtlikku enneaegset urineerimise lõpetamist. A ja B näidete juures on nende aktiivsused üksteist vastastikku takistavad kuid alakeha halvatuse korral on nende aktiivsused samaaegsed mistõttu urineerimine tekib iseenesest kuid ka lõppeb enneaegselt nõrga väljavoolu sulgumise tõttu.
Põie sümpateetilised (pildil sinised) ühendused pärinevad T11-L2 lülide piirkonnast ja ulatuvad hüpogastrilise närviga põieni. Parasümpateetilised (rohelised) ühendused algavad S2-S4 piirkonnast ning jõuavad põieni vaagna närvi kaudu. Pudendaalnärv (kollane) vahendab tahtlikke (somaatilisi) lihaseid kontrollivaid signaale S2-S4 lüli juurest.
Parasümpateetilised närvid eritavad põielihaste M3 muskariinsetele retseptoritele atsetüülkoliini, mis põhjustab põie kokkutõmmet ja urineerimist. Sümpateetilised närvid takistavad urineerimist eritades noradrenaliini mis lõdvestab põie seina lihaseid ja kitsendab kusejuha. Pudendaalnärvi mõju ei täpsustatud seal kuid see peaks ka urineerimist takistava rolliga olema.

A osas on uriini kogumisrefleks, kus venitusretseptorid aktiveerivad selgroonärvis urineerimist inhibeerivat pudendaalset ja hüpogastrilist närvi. Ponsi ülaosas tähistatud ala võib uriini kogunemisele täiendavalt kaasa aidata kuid vähemselge mõjuga. B) Refleksliku urineerimise korral põhjustavad rohked põie sensoorsed signaalid siniselt tähistatud selgroonärvi ja ajutüve vahelise raja aktiveerumist. Kaasneb parasümpateetiliste (roheliste) närvide aktiveerumine ja urineerimist inhibeerivate närvide (tähistatud punaselt) inhibitsioon.

Kaks PET uuringut meestel ja naistel urineerimise ajal. Meeste uuringus (paremakäelised ning 8 12'st suutis urineerida) aktiveerusid urineerimise ajal kahepoolselt primaarne somatosensoorne korteks, alumine frontaalsagara käär (umbes insula kõrgusele jääv frontaalsagar), keskaju, cerebellum ja globus pallidus. Vasakpoolselt aktiveerus taalamus, frontaalsagara ülemised alad ja anterioorne singulaatkorteks. Urineerimise ajal ja ka urineerimise tagasi hoidmise ajal kaldus vasakpoolne insula rohkem aktiveeruma.
Samuti paremakäeliste naiste puhul paistis suuremat aktiivsust parempoolsel anterioorsel singulaatkorteksil, alumisel frontaalkäärul ja ponsil. Vasakpoolseid ajuosasid ei nimetatud. Urineerimise tagasi hoidmisel oli kõigil 18'l (10 neist suutis urineerida) vähem aktiivsust parempoolsel anterioorsel singulaatkorteksil.

Põie täitumisega tekkinud muutused aju aktiivsuses paistsid väga erinevana sellest aktiivsusest, mis tekkis põie täitmisel külma veega. Põie täitumisel aktiveerus pons, PAG, eesmised insulad, putamen, taalamus ja anterioorne singulaatkorteks. Külma vee süstimisel kateedriga põide aktiveerusid parietaalsagaral ja frontaalsagaral nimetamata alad ning amügdala-hippokampuse piirkond. Autorite sõnul aktiveeris külm vesi täiesti teisi ajupiirkondi.