Pudendaalnärv

Pudendaalnärv (ladina keeles paistis pudendum (mitmus pudenda) tähenduseks "häbiväärne" ning selle piirkonna alla jäävad kõik väliselt nähtavad genitaalide osad) on selgroonärvi alaosast 2.-4. sakraallüli vahelt väljuv närv, mis ulatub sabaluu juurest pärakuni ja edasi genitaalideni. See osaleb põie ja päraku tahtlikus ja automaatses kontrollis põhjustades neis täitumisel esialgu sulgurlihaste aktiveerumist kuid vajadusel ka sulgurlihaste lõdvenemises. Pudendaalnärvil on sensoorseid ja motoorseid funktsioone. Sensoorse närvina võib see vähemalt valusignaale ja põie täitumissignaale vahendada. Motoorne osa aktiveerib mõlemal sool erektsioone ja ejakulatsioone põhjustavaid lihaseid.

Pudendaalnärvi allikaks on enamasti 2. sakraallüli piirkonda jääv Onuf'i tuum.

Värvi süstimisel pudendaalnärvi värvus nucleus gracilis igal korral.

Pudendaalnärvi elektrilist stimulatsiooni on kasutatud selgroonärvi vigastusega tekkinud põiehäirete leevenduseks. 36 patsiendist enamus sai osalist leevendust. Põiepidamatuse juhtumeid jäi neil keskmiselt üle 2 korra vähemaks ning põit liigselt kokku surunud detrusor lihas ei olnud neil pärast nii aktiivne mistõttu põie mahutavus ligikaudu kahekordistus ja sisesurve langes poole võrra. Vähenes ka kõhukinnisus ja roojapidamatus.

Pudendaalnärvi sensoorse osa simulatsioon suurendas selgroonärviga jäetud detserebreeritud kasside tagajäsemete elektrilist aktiivsust kuni 6 sekundiks pärast stimulatsiooni.

Põie mahutavus suurenes 77% katsealustest (10 13'st) vähemalt 50%. Stimulatsioon oli 20 Hz 5 sekundiliste tööperioodide ja pausidega.

Pudendaalnärvi sensoorse osa läbi lõikamisel nõrgenesid rottidel erektsioonid ning raskenes paaritumine ja ejakulatsioonide saavutamine. Motoorsete harude läbi lõikamisel oli suurem mõju kaotades "refleksed" erektsioonid ja ejakulatsioonid. Teisel juhul kaasnesid ka nimetamata urineerimishäired.

Emastel rottidel ei leitud pudendaalnärvi katke järel muutusi aju aktiivsuses tupe stimulatsiooni järgselt kuid teiste närvide katked muutsid aktiivsust amügdalas, hüpotaalamuses ja septaalalas.


Mõlema soo piltidel on nooltega tähistatud pudendaalnärvid ja sellest välja hargnenud teiste nimedega närvid.
Mõlemal pildil on tähistatud ka erektsioone ja ejakulatsioone tekitav bulbospongiosus lihas. Isastel asub see peenise kehapoolse osa ümber ja emastel tupe külgedel. Erektsioonide tekkes surub see lihas veresooni kokku ning ejakulatsiooni ajal on see tukslevate lihaskokkutõmmete tekitaja.

SBPdn tähistab roti sensoorset pudendaalnärvi haru ning sellest mõõdeti aktiivsust peenise otsa ja karvase välise eesnaha kontakti ajal.

Sünnitamine võib põhjustada põie- ja roojapidamatust ja üheks võimalikuks põhjuseks on selles piirkonnas asuva pudendaalnärvi kahjustused. Näiteks kahetunnine 80 mmHg surve võib põhjustada jäädavaid häireid närvi töös ja sünnitusel on selline surve võimalik.