Külmavärinaid tekitavad piirkonnad

Pildil on näha kolme peamise külmavastase reaktsiooni rajad. Hüpotaalamuse preoptilised tuumad asuvad pildi ülaosas. DMH on dorsomediaalne hüpotaalamus. Medulla eesmises alaosas asuv rRPa (nucleus raphe pallidus) on ka üks palaviku esile kutsuja. Sellest jõuavad signaalid selgroonärvi halli massi külgmises osas asuvatele alfa ja gamma motoneuronitele. Palavikku tekitav PEG-2 ehk prostaglandiin E2 (aspiriin inhibeerib selle sünteesi) põhjustab oma retseptorile kinnitudes soojatundlike (pildil W-S) neuronite inhibitsiooni ja sellega ka soojustunde nõrgenemist.

Inimese värinad olid ühes uuringus 7-12 Hz.

Kuklapoolse hüpotaalamuse elektriline stimulatsioon (30 sekundit 50 Hz 40-300 mikroamprit) tekitas värisemist narkoosis rottidel. Eelnevalt alajahtunud rottidel tekkis see reaktsioon väiksema stimulatsiooniga.

38 kergelt narkoosis kassi peal sai värisemist järjepidevalt tekitatada kuklapoolse hüpotaalamuse pealmise keskmise osa stimulatsiooniga. Osadel juhtudel tekkis värisemine alumise külgmise septaalala stimulatsiooniga. Septaalala stimuleerimisel pidi stimulatsioon tugevam olema ja värinad olid nõrgemad. Värinate lõpetamiseks sobis otsmikupoolse või kuklapoolse alumise külgmise hüpotaalamuse stimulatsioon. Septaalalas oli värisemise lõpetamiseks vaja rohkem voolu alumise keskosa stimulatsioonil. Kõige suuremat mõju avaldas 50 Hz stimulatsioon värinate esilekutsumises ja ka inhibeerimises. Värinad olid sellest ~5 korda aeglasemad.

Septaalala kirurgiline kahjustus ei muutnud rottide kehatemperatuuri ega värisemist. Kuklapoolse hüpotaalamuse ülemise keskosa kahjustus kaotas või nõrgestas värinaid ning külgmiste ülemiste kohtade vigastus põhjustas alajahtumist vaatamata värisemisele, karvade tõusule ja külmapoosile. Viimase vigastuse järgsed muudatused paistsid veresoonte vähese kokkutõmbumise tulemusena.

Serotoniini 5-HT3 retseptori antagonistid nõrgestasid inimestel värinaid ja külmaga (4 kraadise vee süstimisega veeni) kaasnenud hapniku suuremat tarbimist ~10-20%.

Värinaid võib selgroonärvi kohalikul tuimestusel tekkida kuni 60% patsientidest. Sellisel juhul paistab tegu olevat veresoonte vähesel regulatsioonil tekkinud kiirema alajahtumisega.

Kehatemperatuur langeb ligikaudu võrdselt ainult pea või keha kontaktil külma veega kuid värinaid tekitab ainult keha sattumine külma vette. Keha ja pea sattumine külma vette ei tekita selgeid värinaid.

Lateraalse preoptilise hüpotaalamuse 300 sekundiline stimulatsioon oli normaalse kehatemperatuuriga rottidel värinaid tekitav. Paari kraadise alajahtumise korral piisas 30 sekundilisest stimulatsioonist.

Atsetüülkoliini muskariinsete retseptorite antagonist atropiin vähendab parkinsoni tõvest tekkinud värinaid, kuid mitte külmast tekkinud värinaid. Mõlemad värinad on tõenäoliselt esile kutsutud retikulospinaalsete neuronite poolt.

670 retikulaarse formatsiooni (RF) koha aktiivsust mõõdeti narkoosis rottidel ajutüve ulatuses. Ajutüve kohalikule temperatuurile reageerisid ~50% keskaju RF rakkudest, 61% ponsi RF rakkudest ja 75% medulla RF rakkudest. Soojatundlikud rakud kaldusid asuma näo pool ja keskel ning külmatundlikud kukla suunas ja külgedel. Külmatundlikud rakud moodustasid 33% keskaju, 41% ponsi ja 50% medulla vaadeldud RF rakkudest. Hüpotaalamuse ja/või naha temperatuurile reageeris 40-74% RF kohtadest. Kõigis kolmes ajutüve piirkonnas olid kaugema piirkonna temperatuuri tundlikud rakud tihti tundlikud ka ajutüve kohalike temperatuuride suhtes.
Süstides kohaliku narkoosi tekitajat või glutamaati ponsis ja medullas korraga kohalikke ja kaudseid külmasignaale saavatesse RF punktidesse tekkis alajahtumisel vastavalt lihaspinge/värisemise vähenemine või võimendumine. Hingamine, pulss ja karvad püsisid mõlema aine puhul tavaolekus.

Hüpotaalamus võib temperatuurisignaale saada lateraalsete parabrahhiaaltuumade (LPBN) vahendusel. LPBN ise saavad somatosensoorseid signaale selgroonärvi dorsaalsetest sarvedest. LPBN aktiivsus oli Fos koguse järgi suurem külmas olnud katseloomadel. Külmakaitse reaktsioone sai blokeerida GABA agonisti või glutamaadi antagonisti süstimisel LPBN sisse. NMDA süstimine nendesse tekitas värinaid.