Minestamine
Üheks tavaliseks minestamise põhjuseks on vereringe häired ja kaasnenud vagaalrefleksid. Minestamise puhul on taastumine täielik, kui juhtumisi ei vigastata ennast kukkumise käigus, ning teadvuse kaotus toimub reflekside tagajärjel tekkinud aju verepuudusest. Umbes 40% inimestest minestab elu jooksul ja suurim esinemissagedus on 10.-30. eluaastal. Noortel on tavalisem närvisüsteemi poolt tekitatud minestamine ja vanematel südamehäirete tekitatud minestamine.
Kõige tavalisem on vasovagal variant, mida võib esile kutsuda emotsioonid ja püsti seismine ning mille eelsümptomiteks on higistamine, kahvatus ja iiveldus.
Üks mehhanism minestuseks, mille algne vorm suudeti 1860ndateks välja pakkuda:
Püsti tõusmisel võib jalgadesse valguda 0,8 liitrit verd ja südames jääb vererõhk madalamaks. Vastukaaluks kitsenevad sooned ja südamelöögid kiirenevad. Südames olevad vagaalnärvi venitusretseptorid aktiveeruvad kõrge rõhuga rohkem ja põhjustavad pulsi ja vererõhu langust ning veresoonte laienemist. Pärast esialgseid vagaalreflekse hakkab jälle sümpateetiline närvisüsteem rohkem mõju avaldama soonte kitsendamise ja vee kehas hoidmisega. Palavus, pikaajaline püsti seismine, emotsioonid ja veepuudus suurendavad tõenäosust, et need konfliktsed refleksid viivad minestamiseni.
Migreenid
Peavalude ja sealhulgas migreenide tavalise põhjusena paistab veresoonte laienemine ajus. Neid võivad põhjustada ka veresooni laiendavad ained nagu nitroglütseriin ja teised NO rühma annetavad molekulid, mida kasutatakse näiteks veresoonte ummistumisel soonte laiendamiseks.
Nitroglütseriini suuremaks kõrvalmõjuks on peavalud ning selle süstimist inimestesse on kasutatud migreenide uurimiseks. Süstides seda migreenipatsientidele tekkis esialgu koheselt migreenidiagnoosiks ebapiisav kerge ajutine peavalu. Migreenisümptomid järgnesid keskmiselt 250 minutit hiljem ning olid keskmised või tugevad õigustades ravi.
Eelsoodumusena on peavaluta perioodil leitud verest madalamat serotoniini hulka vereliistakutest ja suuremat CGRP kontsentratsiooni. CGRP on tugevatoimeline veresoonte laiendaja ja valusignaalides osaleja.
Nitraate sisaldavate veresoonte laiendajad kalduvad migreenihoogusid tekitama koos neile omaste iivelduse ja fotofoobiaga. Vähemalt esialgse peavalu põhjusena paistab NO, kuid tunde hiljem tekkinud tõsisema migreeni tekitajana paistab rohkem CGRP või glutamaadi vabanemine. Ravina migreenidele saab kasutada veresooni serotoniini retseptoritega kitsendavaid triptaane kuid sellise toimega ravimid ei sobi patsientidele, kes vajavad veresoonte laiendajaid tervislikel põhjustel.
Ajuarterites olevad histamiini H1 retseptorid võivad aktiveerumisel põhjustada NO vabanemist kohalikest rakkudest. H1 antagonistid võivad blokeerida histamiini tekitatud peavalusid ja migreene.
Peavalu signaalide vahendajana paistab kolmiknärv, mida on vahel gamma kiiritusega kahjustatud peavalu vastu. Kuigi selle meetodiga võib ajutiselt saada suuremat leevendust valule, tuleb valu tagasi hiljemalt 2 aastaga.
Võimalikud valu ja vererõhu ühendajad
Keskaju PAG osaleb veresoonte ja valutaju regulatsioonis ning katseloomadel on selle näopoolse osa stimulatsioon vähendanud arterite siserõhku ja valu. Selles uuringus oli 16 inimest, kes said elektroodid PAG ülaosasse kroonilise valu leevenduseks. Valu nõrgenemise ja vererõhu languse vahel paistis lineaarne seos.
Seos kohaliku vererõhu, verevoolu ja valu vahel on kaua püsinud. Autorid nimetasid selle idee väljapakkujana 1880ndatel William James'i ning see on siiani püsinud.
Vererõhu ja valu signaalid mõlemad aktiveerivad NTS (muuhulgas veresoonte sensoorsete survesignaalide esimene vahenduskoht), locus coeruleus ja PAG.
No comments:
Post a Comment