Medulla

Enamasti vahendavad pildil nähtud piirkonnad sama kehapoole sensoorseid signaale ning alates nimetatud tuumadest kõrgemal, teel taalamusele, toimub ühenduste üleminek teisele kehapoolele.
Sensoorsed tuumad on medullas kergelt tuttavas järjekorras. Nucleus gracilis on sensoorsete signaalide vahenduskohaks torsost ja jalgadest. Nucleus cuneatus saab somatosensoorseid signaale kätest ja spinal tract of trigeminal nerve on pea ning kaela piirkonna somatosensoorsete signaalide vahenduskohaks.
Samas ei ole somatosensoorsete tuumade asukohad nii tuttavad oma vertikaalse järjekorraga. Pea piirkonna tuum on palju pikem kehalt signaale saavatest tuumadest.
Kehapiirkonna sensoorsete tuumade piirkonda, kuid kõrgemale, jääb ka tasakaalusignaale vahendav vestibulaartuum. Vagaalnärvi vagus nuclei osalevad siseorganite parasümpateetilises kontrollis vagaalnärvi vahendusel.
Ajutüve suurimaks tuumaks on inferioorne oliivtuum, mille kahjustusel on sarnane toime vastaskülje cerebellum'i vigastusega. Alumine oliiv on sisendsignaalide allikaks cerebellum'ile olles ainsaks ronivate kiudude allikaks. Ronivad kiud stimuleerivad otse cerebellum'i tuumasid ja selle korteksi purkinje rakke. Nucleus ambiguus (NA) on neelu ja kõri piirkonna lihaste kontrollija ning selle kahjustus võib tekitada läbi nina rääkimise kõla, sest see osaleb kõne ajal nina poole jääva hingamistee sulgemises.
Lisaks aktiveerub see kurgu puudutamisel ning põhjustab öökimist või oksendamist põhjustavat lihaste kokkutõmmet. NA kõrval veidi ajutüve keskosa suunas asub süljenäärmeid kontrolliv tuum.

Medulla ülaosas ääres olevad dorsal ja ventral cochlear tuumad vahendavad sama kehakülje kõrva helisignaale ning nendest keskosa poole jäävad vestibulaarsed tuumad.

Tavaliselt asuvad somatosensoorsed tuumad ja nende närvikiud medulla külgedel. Nendega paralleelselt ja keskosale veidi lähemal asuvad parasümpateetilised siseorganite kontrollijad ja kõige keskel motoorsed tuumad. Valu ja temperatuuritaju vahendavad kimbud jäävad ka medulla külgede lähedale kuid näopoolsele medulla poolele ning nende teele jäävad muuhulgas tuumad, mis kontrollivad hingamist ja aju vererõhku.

Inspiratory centre on sissehingamise tekitaja ja expiratory centre tähistab väljahingamist põhjustavat tuuma.


Anterolateral system kaudu vahendatakse valu ja temperatuurisignaalid. See närvikimp algab selgroonärvist ja ulatub taalamuseni. Infarktid selles või spinaalses kolmiknärvi tuumas võivad põhjustada vastavatel kehaaladel lühiajaliselt tugevat valu kuni neuronid surevad misjärel valu ja temperatuuritundlikkus langeb.
Näha on ka püramiid medulla alaosas, milles enamus ajust alanud aksonitest lähevad üle teisele kehapoolele. Selles on miljon ajukoorelt algavat aksonit.

Nucleus solitarius (NTS) on sensoorsete signaalide saaja peamiselt keha sisemusest. Selle ülaosale jõuavad maitsesignaalid ja alaosale signaalid kõrist, kopsudest ja seedekulglast kuni pärakuni. Sisendsignaale toob peamiselt vagaalnärv. Alaosa on ühenduses siseorganeid kontrollivate parasümpateetiliste aladega nagu näiteks dorsaalse motoorse tuumaga, mis kiirendab seedekulgla sisu liigutamist lihaste abil.
Kõrgem vererõhk suurendab veresoonte ümber olevate IX kraniaalnärvide töökiirust ja signaalid jõuavad NTS alaosale. Edasi jõuavad need vagaalnärvi dorsaalse motoorse tuuma kaudu südamele vähendades selle tegevust. Samuti suurendab vererõhk nende NTS alaosa neuronite tööd, mis inhibeerivad sümpateetilisi närve. NTS või dorsaalse motoorse tuuma kahjustused tekitavad mõlemal juhul pulsi kiirenemist. Kuna NTS alaosad on ühenduses ka hingamist tekitavate aladega, põhjustab mõlemapoolse alumise NTS vigastus lämbumissurma.
Kahjustuse järgselt luksumist põhjustav ala asub NTS'st veidi külgmises ja näopoolses suunas (pildil HICCUP). Põhjusena paistab ühenduste kaotus NTS ja hingamislihaseid kontrolliva ala vahel mistõttu hakkavad kopsulihased ebanormaalselt järsult lühidalt sissehingamisliigutusi läbi viima. NTS võib olla ka kõhimisrefleksi vahendaja koos kopsude ja ülemiste hingamisteede lihaseid kontrollivate tuumadega.
NTS ülaosa kahjustus kaotab maitsetaju samalt keele küljelt jättes südame ja kopsude tegevuse normaalseks.

Inferioorse oliivi kahjustamine langetas punaste tuumade töösageduse keskmiselt ~33 Hz pealt ~5 Hz piirkonda.

Lühiajaliste tahtmatute lihastõmbluste e. myoclonus (selle alla jäävad luksumine ja une eelne hüplik liikumine) tekkepõhjusena on pakutud oliivi hüperaktiivsust ja serotoniini puudust. Epilepsiatundlikel rottidel esines tugeva heli korral suurem ehmatusreaktsioon. Serotoniini vähest mõju tuvastati kaudselt harmaliini andmisega, mis takistab serotoniini lagunemist ja neil paistis tavarottidega võrreldes vähem värinaid, kuigi harmaliin põhjustab värisemist.
Inferioorse oliivi farmakoloogiline kahjustamine kaotas tõmbleva reaktsiooni helide korral. Enne kahjustust tekitas heli ~9-10 Hz sünkroonset värinat kõikides jäsemetes ja järgnes 2-6 Hz paljude lihaste koos aktiveerumine tõmblevas (clonus) faasis.

Inferioorne oliiv osaleb termoregulatsioonis põhjustades elektrilisel või glutamaadiga stimuleerimisel temperatuuri tõusu rasvkoe, mitte värisemise, kaudu.

Kehakaart alates medullast


Pildil on kehaosadele vastavate sensoorsete aksonite kaart medullas, ponsis ja keskajus. Medial lemniscus on närvikimp, mille vahendusel vahetavad signaale nucleus cuneatus ja nucleus gracilis ajutüve eri külgede vahel ning mille kaudu jõuavad nende signaalid taalamusele. Kõrgemal ühinevad selle kimbuga pea piirkonna somatosensoorsed aksonid.
Taalamusele jõuab ML kimp ponsil oleva järjekorraga. Siis on kehast signaale saav osa pea külje suunas asuval taalamuse tuumal (ventroposterolateraalne tuum) ning pea signaalid kolmiknärvist jõuavad poolkerade vahele lähemal olevale ventroposteromediaalsele tuumale.