Valge mass=aksonid + neid kattev müeliinkiht.
Selgroonärvis
Cervical- kaelalülide piirkonnast algavad aksonid,
thoracic-ribide vahelistest lülidest -,,- ,
lumbar- alaseljast algavad ühendused ja
sacral lülid selgroo alaosast.
Somatosensoorsed aksonid asuvad umbes sellise korrapäraga, et hallile massile lähimad aksonid asuvad peale lähedamal.
Võimalik, et esimesena kasvasid ajuni aksonid, mis asusid lihtsalt ajule kõige lähemal võttes sellega ära kasvuruumi teistelt aksonitelt ning iga järgneva madalama selgroonärvi aksonid pidid hallist massist natuke kaugemalt mööda kasvama jättes selgroonärvi alaosa aksonid kõige kaugemale hallist massist. Ainult selgroost väikeajusse minevad ühendused (
spinocerebellar) asusid nendest kaugemal.
Ajust tulevate motoorsete aksonite puhul on järjekord sarnane ning kaelalülisid kontrollivatest aksonitest asuvad hallile massile lähedamal lihastele hajusalt jõudu lisavad retikulaarsest formatsioonist algavad retikulospinaalsed aksonid. Kätele hajusalt tugevust andvad punasest tuumast algav kimp on tähistatud
rubrospinal traktina. Kõige kõhtmisemale küljele jäävad vestibulaarsignaale selgroosse saatvad olivospinaalsed ja vestibulospinaalsed kimbud.
Ajutüves
Kui somatosensoorsed aksonid jõuavad medullasse, siis annavad nad signaalid edasi tuumadele, milles olev keha järjekord on samas järjekorras nagu otse nende all olevas selgroonärvis. Alakeha signaalid lähevad
nucleus gracilis'ele, ülakeha kaelani
nucleus cuneatus'ele ja pea signaalid spinaalsele V (kolmiknärvi) tuumale.
Nendest tuumadest edasi toimub veidi kõrgemal keha somatosensoorsete signaalide üleminek teisele kehapoolele
medial lemniscus närvikimbus. Ülal illustratsioonil on näha vasaku kehapoole orientatsioon alates pärast teisele kehapoolele jõudmist. Pildid on ülalt alla vastavalt keskaju, ponsi ja medulla piirkonnast. Ponsi piirkonda jõudes on see sama orientatsiooniga nagu see taalamusele jõuab, kuid keskaju piirkonnas paistab illustratsioonil veidi lisanduvat kõrvalekallet.
Ülal
piltidel on pruunilt tähistatud motoorsed aksonid keskajust medullani. Kuigi osad ajukoorelt alanud ühendused lõppevad ajutüves reguleerides selles näiteks üldist aktiivsust, jõuab suur osa aksonitest ajukoorelt vahepeatuseta selgroonärvini (akson võib alates ajukoorest olla ligikaudu poole meetrine), kus need annavad signaali edasi konkreetset lihast kontrolliva neuronini (mis võib omakorda olla 1,5 meetrine kui tegu on pikal inimesel varbaid kontrolliva neuroniga).
Ajus
Somatosensoorsed ühendused jõuavad alguses taalamusse, kus nende orientatsioon erineb 180 kraadi võrra ajukoore järjekorrast nii et pea on poolkerade vahepinna lähedal ning jalad pigem oimukoha lähedal.
Pildil on sinine joon lihtsalt suuna võrdluseks. Selles 1,5 teslases diffusioon MRI uuringus kasutati terveid inimesi. Punane pidevjoon ringidega näitab somatosensoorse aksonikimbu orientatsiooni ja katkendlik punane joon kolmnurkadega motoorselt korteksilt alanud ühendustes olevat keha asetsust. Kollane on jalg, sinakasroheline torso ja roosalt käsi. Somatosensoorse raja puhul püsisid jalgade signaale vahendavad aksonid taalamusest ajukooreni peaaegu vertikaalselt ühel sirgel ning ülejäänud keha pöördus selle ümber üle 180 kraadi.
Motoorselt korteksilt alanud ühendused ei läinud taalamusse, vaid püsisid valges massis minnes taalamuse ja basaalganglia vahelt läbi selgroonärvini.
