Psüühhika fragmentatsioonist ja selle kasutamisest inimeste mõjutamiseks

Sissejuhatus

Siin kasutan sõna "fragment" või "loomalike sisetungide" all üldiselt stereotüüpsete kitsate käitumiste kohta (sealhulgas käitumise autopiloodid eri olukordades) või korraga teadvuses olevate mälestuste kohta ning need fragmendid moodustavad alati pisikese osa kõigist mälestustest kuid kõike ei saa korraga mäletada piiratud tähelepanu tõttu ning eri mälestuse grupid võivad reaalsust väga erinevalt näha. Oluliseks võib olla ka see, et inimese aju on hiiglaslik võrreldes enamike loomariigi esindajate omaga. Ka putukad oskavad elada eri asju taga ajades ning navigeeruda uneajaks tagasi pessa magama oma kuni ~miljoni neuroniga. Arvestades imetajate ajude masse on inimese aju ~2000-3000 korda raskem hiire ajust ning umbes 12 korda raskem hundi ajust. Edasi arvestades kuidas inimeste aju on umbes nagu kokku ühendatud loomakari kus paljud esindajad tahavad oma soove rahuldada ning hierarhias tõusti, siis on veidi kergem aru saada miks sisemised tungid omavahel läbi kogu elu konkureerivad peaaegu nagu eraldi eluvormid/fragmendid kes ärkavad eri aegadel (eri kellaaegadel ärkavad eri harjumused) või olukordades. Kõik neuronid ei saa kõigi teistega ühenduses olla ning see lisab aju osade vahel veidi lõhestumist mis võimaldab väga erinevatel isiksustel sama aju jagada ning mõningaid neid märgatakse alles sobiva olukorra saabumisel.

Fragment või loomaga võrreldav primitiivsed sisetungid on näiteks mida Freud Id'iks nimetas, superego on norme arvestav ülevaataja ning ego otsustab kumb neist kahest käitumist kontrollib.
Isegi superego võib paista nagu hirmunud loom, mis muretseb tagajärgede eest.

Inimestes on vist vältimatult konkureerivad fragmendid, mis püüavad suunata positiivsemate tulemuste suunas ning eemale soovimatust kuid tihti on sisekonflikte, sest positiivse poole püüdlemine võib olla selgelt ohtlik nagu ka passiivsus mis ei anna rahu kummagi valiku puhul. Ülekattuvate või sarnaste funktsioonidega fragmendid kalduvad üksteist koos äratama. Lõbu otsingul ärkavad mälestused, mis selle otsingutel tekkisid ja sama teiste emotsioonide või kogemuste otsingul. Isegi sellises olukorras kus ühe asjaga tegeletakse, võib ärgata mitu isiksust, mis proovivad eri viisidel sihini jõuda kuigi soovimatud represseeritakse kiiresti. Mõni nõrk fragment võib olla lihtsalt mälestus sellest kuidas keegi teine samas olukorras käitus kuid neil pole võimu kui käitumisviis ei paista vastuvõetav.

Represseerimine ja peavalude tekitamine

Üks nõrk moodus soovimatuid asju mitte mõelda on sellele mitte mõtlemine, kuid see tekitab sisemist ärevust nagu loomalik autopiloot üritaks vabadusse rabeleda. Tõdede eitamine on üldse ebamugav ja lämmatavat tunnet tekitav.
Peavalu teke on lihtsam, kui proovida valesti mõelda alustõdedele, millel tuginevad paljud teised mälestused. Mulle isiklikult tekitas peavalu kujutlemine, et gravitatsioon paneb asjad horisontaaliga paralleelselt liikuma ning gravitatsiooniga seoses on kõigil palju mälestusi ja kogemusi mis paistaks valed kui gravitatsiooni suuna osas endale valetada. Või et kurbus ja rõõm on sama emotsioon (või teised intentsiivsed emotsioonid ära vahetada). Selliste alustõdede represseerimine või moonutamine represseeriks kõiki teisi sellest sõltuvaid mälestusi ja tulemus võib olla palju ebamugavam kui ärevus. Sellistes olukordades on kerge tunda peavalu või tajuda midagi sähvatuste või aju tõmblemise laadset nagu suur kari mälestusi ja loomalikke fragmente protestiks hiljuti mõeldu vastu. Sellised ebamugavused omavad tõenäoliselt rolli eri vaadetega inimeste lahus hoidmises, sest teiste absurdsete vaadete kuulmine võib mõtlemise sõlme ajada ning peavalu tekitada ja peletada eemale edasistest kohtumistes.     
 
Fragmendid inimeste kontrollimisel

Jätkates loomakarja analoogiat inimese ajus saaks karja kontrollida kahes faasis. Kõigepealt tekitada apaatia enamike asjade suhtes ja jätta paar soovitud tungi, mis käitumist edasi kontrolliks. Alustan ebastabiilsematest.

1. Ähvardav kontroll

Lihtne ja viha toov moodus on diktaktuurides, kus surma ja piina ähvardused panevad inimesed eelkõige turvalisusele mõtlema vaigistades varieeruvalt neid sisehääli, mis protestivad kaotatud vara,  vabaduste ja muu äravõetu pärast. Surma ähvardustel nõuti/nõutakse vähemalt osades teokraatlikes või kommunistlikes kohtades, et inimesed avalikult valitsuse nõutud suhtumist teiste kuuldes korrutaks. Isegi kui kõik osalised vihkaks seda valitsust on neil siiski soov mugavalt elada ning kompromissina teeseldakse fanaatilist süsteemi pooldamist mõeldes ise välja kuidas sobiv fanaatik käitub või imiteerides teisi ning see avalikkuses paistev näiline fanaatik on kuidas võõrastele paistetakse. Sellise fassaadi loomisel suudavad osad valitsejad veenda välismeediat selles, et elanikud on läbinisti ausad selliste poliitiliste või religioossete loosungite korrutamisel. Pinnapealsed välismaalased võivad arvata, et nad kõik on lootusetu ajupesuga ja ei tasu proovida rahumeelselt asju ajada ning ehk parem näiline lollus ära tappa. Ülemaailmse koostöö vältimiseks on juhtumisi palju ideoloogiaid mis nõuavad kaasa mängimist ning kaasa mängimine tähendab tihti hullunud ajupesu ohvri mängimist, mis vähendab teiste ideoloogiate all elavates tunnet, et saaks koos midagi rahumeelset teha. 
Ka valitsejate ajudes on "hääled" mis hirmutavad neid eemale osade reeglite rikkumisest ning meedia kaudu võib ka tundmatuid valitsejaid mõjutada.

Surmanuhtlusega inimeste kontrollimine on halvim moodus kontrollimiseks ning tänapäevaks on meedia arendanud palju ahvatlevamaid motiveerijaid kui ähvardajate ees pugemine.

2. Religioon

Religioonid on lihtsamad näited apaatia ja fanatismi kombineerimisest. Võrreldes lõputult suure/võimsa jumala ja lõputu surmajärgsusega on elu suhteliselt tühisena paistev ning religioossed kalduvad mitte sekkuma kuna surmajärgne õiglus paistab lõputult palju paremana. Samas eeldatakse usklikelt kohalike reeglitega kaasa mängimist. Osad kirikud tahavad nende raha, osad teokraatiad tahavad neid sõdadesse saata kuna see olevat jumala üks suurimaid soove usklikult või tahetakse osalust poliitilistel protestidel ning nende mittetegemisel proovitakse rahutusi tekitavaid tagajärgi jätta, sest kogunemistel on lihtne ähvardusi levitada.

Kuna religioonides üldiselt rõhutatakse headuse ja kurjuse konkurentsi igas indiviidis, siis tõenäoliselt paljud mõtlevad endale külge stereotüüpsed headuse ja kurjuse esindajad kes sisemiselt konkureerivad. Probleemiks võib saada see, kui "halb" fragment keeldub arvestama mälestustega, mis teeks hea käitumise ahvatlevaks ning "hea" külg võib kaotada stabiilsust unustades kuidas "kurjus" välja tuleb kui ennastohverdavalt käitudes halba kohtlemist edasi saades vihastutakse ja muututakse "kurjaks" teiste suhtes. Sellel viisil saab inimeses olla konkureerivaid rumalaid isiksusi, kes ei jaga mälestusi ja töötavad üksteise vastu unustades kui voolavalt ning häguselt muutub piir hea ja halva vahel. 
Suureks probleemiks võib saada ka see, kui õpitakse kuidas väidetavalt hea jumal õigustab massimõrvasid terves linnas kui osad käituvad halvasti ning kuidas jumal lubab lapsi tappa, mitteneitsid tappa ja ülejäänud naised orjaks võtta, mis on vana testamendi üheks probleemseks kohaks. Fanaatik, kes proovib jumalikult käituda võib-olla võtab samuti pähe, et kahtlusaluseid sisaldava linna võib nii hävitada ning neitsid orjastada nagu "jumal". Lisaks on "jumala käske" nagu näiteks Ezekiel 20:39 kus jumal soovitab juutidel minna ja teistele rahvustele iidoleid peale suruda kuigi kümme käsku alustas iidolite keelamisega.

3. Meedia ja fantaasiakookonid.

Meedias on palju konkureerivaid osapooli oma sõnumeid esindamas, kuid vähemalt osad neist paistavad disainitud soovitud töölisklassi loomiseks. Apaatia tekkeks pole vaja hirmu tekitada. Virgutamise ja uimastamise tsüklid võivad sarnase tuima kuid hubase efekti saavutada.
Sarnaselt loomate äratustega on meedias ja paraadidel tihti stiimulid, mis karjad üles ärataks. Kõvad helid, bassitümpsud, eredad värvid, vilkuvad valgused, lõbutsevad inimesed, ilusad stseenid ja sümmeetriliselt peegelduvad objektid (peegelduv sümmeetria võib veidi tähelepanu tõmmata, sest reaalsust nähakse harva nii, et vasak ja parem pool on identsed). Sellised stiimulid virgutavad ja jätavad samas passiivselt unelema ning uusi selliseid fantaasiaretki ootama ning annavad veidi entuasmi ja austust nende suhtes, kes seda kunsti tunnevad.

Peo meeleolus saab töötaja mentaliteeti sisestada suhtumise, et töödata tuleks täiega ning pärast lõbutseda täiega. Tulemuseks oleks praktiliselt isiksuse lõhestamine töötajaks ja pidutsejaks kelle elu käiks nende kahe stereotüübi vahel. Ühel perioodil käitutakse nagu robot kes peaks maksimumi töötama ning ülejäänud aja pidutseda, mis eeldaks teenitud raha kulutamist näiteks klubides. Umbes nagu loom keda on õpetatud kahte sorti lihaturgu teenima millest kumbki ei hooli tervisest. Tihti käib filmidest ja seeriatest läbi idee, et päeva lõpuks peaks mingi ainega unustuse või segasuse kookonisse saada.

Isiklike töökogemuste järgi paistab, et mida hullemini ärakasutav amet, seda rohkem kurnatakse töötajat varajase äratusega, üle 12 tunniste vahetustega ning tihti närvilise miinimumpalgalise tööga, mida tehakse veel hullemaks kaootiliste karistustega kuni kõik on pinges, et millal on nende kord mitteõigustatud kriitikat saada. Pärast seda oldakse liiga kurnatud konstruktiivsuseks ning tahetakse magada või meelelahutusele keskenduda ning kurnatuse tõttu valitakse ajuvabad tegevused nagu lemmiksaated, alkohol, heroiin või muud ebaproduktiivsed tegevused. 
Meedia pakub lootus reality saadetega, et isegi lollid ja vastiku iseloomuga tegelased võivad kuulsaks ja rikkaks saada ning kerge loota, et ise saaks vähemlolli ja vastikuna võitjaks kuid need saated on pigem vastikumate isikute reklaamimiseks ja vihatud kuulsuste loomiseks. 

Meedias on isiksused tihti ülikitsa käitumisega stereotüübid, kes sisaldavad tihti samasid kahjulikke suhtumisi, mis igas vanuses inimeste elule halba mõju võivad avaldada. Näiteks laisklejad kelle elu reaalsuses poleks nii hea kui saates või filmis. Või "töökad" tegelased kelle prioriteedid reaalsuses ei aitaks tulemustega. Või lapsikud või jõhkrad flirtijad.

Paljud laulud ja muusikavideod kiidavad või ülistavad kuulajat, mis võib ka hierarhia põhjas olijatele ahvatlev ajaviide olla.  

Muusika üheks ahvatluseks on mõnusasse kujutlusse viimine, kus on mõnus olla kuid selles lõputus fantaasiahetkes pole tulevikku kuulajale kelle elu ei lähe selle imelise hetke suunas ning fantaasia võib olla saavutamatu.
Popmuusikas on halbade eeskujude sagedus suhteliselt kõrge. Tihti on teemaks enesetapud, ennasthävitav pidutsemine, seaduste rikkumine, sõltuvuste nautimine, ahnus, raev, laiskus, une vältimine ja mäluaukudes seksimine. 

Apaatia laiendamiseks võidakse meedias probleeme neutraliseerida väites, et tegelikkus on vastupidine eeldusel, et harimatu kuulaja ei poolda kumbagi kuna mõlemad pooled süüdistavad teist samas asjas ning kiiresti tulevad töökad pühendunud kommenteerijad kes kirjutavad kui triviaalne, mõttetu ja ükskõikseks see konflikt neid jätab ja kuidas "keegi ei hooli".

Lisanduvat apaatiat ja kaost lisatakse suhtumisega, et kõik on lootusetult isekad ja hoolivad ainult endast olles teiste suhtes jõhkrad ja realistlikud suhted mida otsida peaks olema samuti jõhkrad. See propaganda tekitab massides soovi korra järele, valitsejad vihkavad jõhkraid alamaid kergemini ning kasutavad pakutud lisavõimu meedia poolt tutvustatute vastu.  

Osad võimsad emotsioonid, mida vahel kasutatakse on armastus või uudishimu, sest need on emotsioonid, mis võivad ülejäänu suhtes ükskõiksust tekitada ja eluga riskimise valmidust lisada sarnaselt hirmuga.

Apaatia järgne primitiivsete fragmentide äratus

Kui enamus fragmentidest on vaigistatud mingi apaatiaga, siis saab üksikuid fragmente äratada neile tähelepanu juhtides. Primitiivse mälukillu äratamiseks piisab lausest "ära mõtle (tegevus)ele". Suurt vahet pole kas lause keelab või lubab/nõuab tegevust. Mõttetegevuses kaalutakse nagunii mõlemat varianti. Näiteks alkohoolik hakkab mõtlema nii alkoholi reklaamiga kui ka vaadates või kuulates miks ei tohiks alkoholi tarbida. Seksimälestused ärkavad isegi kui "moralistid" räägivad kuidas seda peaks vältima proovides peaaegu iga kehaosa seksiga seostada (kael, juuksed, hüppeliiges, nähtav nägu jne) ning kuidas enesekontroll kaoks nende näitamisel.
Ülekaalulised võivad näljaga maadelda nii sööki või ülekaalulisuse eest hoiatavate saadete vaatamisel. Sellel viisil suudavad millegi vastased saated osades vaatajates vastupidist effekti tekitada.

Rahustite, uimastite ja valuvaigistite üldisest struktuurist

Nende 3 ainegrupi väga tavaliseks ühiseks tunnuseks on 2 laia struktuuri nagu süsinikrõnga või Y kujulise haru asumine molekuli eri osades (üldiselt otstest või järjest ahelas). Need 2 osa on eraldatud ühe ühendava "sillaga". Selliste näidete alla käivad nõrgad valuvaigistid nagu mentool, valproaat (palderjani toimeaine), paratsetamool, aspiriin ja ibuprofeen kuni tugevad uimastid nagu fentanüülid, PCP, ketamiin ja mitmed teised üldnarkoosis kasutatud ained. Kangemates ainetes nagu üldnarkoosis kasutatud propofol ja fentanüülid sisaldavad tihti rohkem kui 2 laia osa järjest reas ning toime on tugevam lisanduvate laiade osadega. Rõngastel võib-olla tugevam toime kui Y kujulistel struktuuridel ning lühemad ühendused nende laiade osade vahel lisavad enamasti tugevust toimele. Täiendav jäme osa võib minimaalset tuntavat doosi vahel 10 korda langetada (fentanüülide puhul ~2-100 korda).

Muidugi on neil ainetel väga erinevad maksimum intentsiivsused ja kõrvaltoimed, mis sõltuvad teistest molekulide osadest nagu näiteks kokaiin, mis blokeerib ioonkanaleid olles kohalikuks narkoosiaineks kuid samas blokeerib ka stimuleerivate neurotransmitterite tagasivõttu, mis teeb selle neuroneid stimuleerivaks aineks. Nende valuvastased mehhanismid on ka väga varieeruvad. Osad vähendavad valu põletiku blokeerimisega, osad aktiveerivad opioidi retseptoreid, osad blokeerivad glutamaadi retseptoreid ja osad blokeerivad ioonkanaleid. Paljud neist häirivad mälu nagu näiteks GABA agonistid.

Näited:

Und tekitav melatoniin, mis oli ainuke uimastav hormoon, mida oskasin otsida.

Valproaat palderjanist, mida kasutatakse epilepsia vastu.

Aspiriin

Paratsetamool

 Ibuprofeen

Mentool.

Propofoli struktuur on sarnane mentooli omaga. Mentool on kerge toimega tuimesti kuid lisanduva Y kujulise struktuuri lisandumine annab tulemuseks propofoli, mis suudab tekitada mälukaotust, tugevat uimasust, teadvuse kaotust ja potentsiaalset surma hingamise peatumisel. Mentooli surmav doos on ~2 grammi kilogrammi kehamassi kohta kuid 25 mg propofoli võib olla surmav. 

Pregabaliin sisaldab kahte Y kujulist osa ja lisaks on see veidi amfetamiini või türosiini (noradrenaliini ja dopamiini algmaterjal) kujuga. Isiklike kogemuste järgi on see valuvastane rahusti, mis toimib sadade milligrammide võtmisel kuid dopamiini laadset sümptomid on tugevad. Kui vasakpoolne Y oleks rõngas, siis oleks see molekul peaaegu türosiini struktuuriga kui sild lämmastiku vahel on pregabaliinis 1 süsiniku võrra pikem (amfetamiinides on sild lämmastiku ja rõnga vahel üldiselt 2 süsinikku pikk). Kui COOH osa eemaldada ja vasakpoolne Y rõngaks teha, siis oleks pregabaliini struktuur peaaegu sama, mis methamfetamiinil. 

Kokaiin. Kuigi see on kohalik narkoosiaine omab kokaiin noradrenaliini ja dopamiini tagasivõttu sarnasel mitmete teiste ainetega, kus molekulid sarnanevad siin mainitud molekulidega kuid noradrenaliini ja dopamiini tagasivõtu inhibeerijates on need jämedad osad tihti ühendatud hapnikuga nagu seda on näha ka kokaiini juures. MDMA ja "bath salts" ainete toimeained sisaldavad tihti hapnikuga rõngast teise rõnga küljes nagu hapnikuga "sild" mis ühendaks sama rõnga teise osaga ja annaks sarnase stimulandi effekti. Aspiriini puhul ei piisa hapnikust ainele stimulandi toime andmiseks ning tugevates uimastites pole üldiselt hapnikku jämedaid osi ühendavates sildades.

Vähemalt siinsete näidete järgi paistab, et lämmastik jämedate kohtade ühendajana pigem lisab tugevust.

THC lagunemine CBD'ks on näide, kus stimuleerivast ainest saab rahusti kui struktuuris tekivad ainult ühe sillaga ühendatud laiad osad. Potentsiaalselt lisab uimastavat toimet see, et rõngaste vaheline jäänud sild pole CBD molekulis hapnikuga.

 PCP mille tugev doos on ~10 mg.

 Ketamiin, millel on rõngas vähem ja mille tugev doos on ~100 mg.

JWH-018 on valuvastane sünteetiline kannabinoid, mis võib tekitada tugevat ärevust. Võib-olla on ka selles näites hapnik rõngaid ühendavas sillas üks põhjuseid, miks see stimuleerib.  

CP 47,497 on valuvastane uimastav sünteetiline kannabinoid.

Alprazolaam on üks väikseima doosiga toimiv bensodiasepiin, millel on täiendav neljas rõngas (ülajoonisel ülemine viisnurkne "rõngas").

Fentanüül

Remifentanüül on umbes 2 korda tugevama toimega kui fentanüül.

Karfentanüül (carfentanyl) mõjub umbes 100 korda väiksema kogusega kui fentanüül.

Helisagedusest sõltuv helitundlikkus

Joonisel on kõverjoontega näha sama valjult kõlavad helid ja mitu detsibelli peaks olema, et seda sama kõvalt teisel helisagedusel kuulda. Näiteks katkendlik joon on tavaline inimese kuulmislävi ja see on 4 dB 1000 Hz juures, alla 0 dB 3000-4000 Hz puhul ja ~75 dB on vaja, et kuulda ~20 Hz heli. Kuulmekanalis toimuv resonants on põhjuseks, miks 3000-4000 Hz kõlab lärmakamalt kui teised sagedused. Üks nõrgem resonantssagedus on 13 000 Hz lähedal. See, kui valju heli tundub on mõõdetud foonides ja 1000 Hz on piirkond, kus foonide ja dB väärtused kattuvad.

Detsibellid näitavad heli intentsiivsust vattides ruutmeetri kohta ning 10 dB muutus tekitab ~10 kordset heli intentsiivsuse muutust. Näiteks kui heli on miljon korda intentsiivsem, siis muutus on 60 dB, sest miljonis on 6 nulli ning 120 dB (~1 watt ruutmeetri kohta) oleks triljon (1 000 000 000 000) korda lärmakam, kui 0 dB. Esimese joonise järgi varieerub kuulmelävi sagedusest sõltuvalt ~80 dB ehk 3000-4000 Hz suhtes on kuulmine 100 miljonit korda tundlikum kui 20 Hz suhtes. Heli validus peaks 80 dB erinevuse puhul varieeruma 2 astmes 8 ehk 256 korda.

Vähemalt inimese jaoks kõlab heli ~2 korda valjem, kui see on 10 korda intentsiivsem (10 viiulit või muud instrumenti on vaja, et kuulaja seda 2 korda valjemini kuuleks) kui tegemist on sama sagedusega kuid 2 erinevat sama tugevusega sagedust võivad koos kaks korda kõvemini kõlada kuna need ei aktiveeriks samasi karvakesi keskkõrvas.

Eri sageduste eri kuuldavusi on lihtsam märgata selle 20-16 000 Hz (video pealkiri näitab kuni 20 000 aga youtube ise ei vahenda üle 16 000 Hz helisagedusi). Enne lärmakat kuulamist võiks järgneva pealkirja järgseid hoiatusi lugeda. Vaevukuuldava 50 Hz jagu dB tundub peaaegu kurdistav, kui see jõuab 3000-4000 Hz piirkonda ning neid sagedusi ei tasuks kõvasti kuulata. Kõrgeim neuroni sagedus, mis ma seni tean on ligi 1000 Hz võrkkestas ja 1000 Hz paistis piir millest edasi tundus heli selgemalt ebameeldiv ja valu tekitav. Üldiselt töötavad neuronid alla 100 Hz juures ja need sagedused olid mugavad kuid üle saja hakkas heli vähemalt mulle ebameeldivaks minema kuigi veel paarisaja hertsi juures peaks neuronitel olema aega, et taastuda eelmise signaali saatmisest.

Ekstreemselt valju 3000-5000 Hz ohtudest

Tänapäevased sonarid ei kõla vana filmides tavalised allveelaevade bing-bing helid vaid hoopis palju lärmakamad pidevalt kaootiliselt kriuksuvad 3000-5000 Hz sagedusega helid, mis ei häiri ainult inimesi vaid ka teisi suuremaid imetajaid nagu koeri, vaalasid ja delfiine. Kasutatud 3000-5000 Hz toodetakse neis laevades ~30 tonniste seadmetega, mille müra on meetri kaugusel ~220 dB ja mida on 100 km kaugusele kuulda. Veealusel radalil on vähem distantsi, mis võis olla üks põhilisi põhjuseid miks armee neid sonareid õigustab ja väldib vastutust massiliselt korraga rannale ujuvate vaalade ja delfiinide osas, kes käituvad nii juhtumisi siis, kui lahingulaevad neid sonareid õppustel kasutavad.

Sounds of seas on dokumentaalfilm selliste sageduste ohust. Tavaliseks nähtuseks rannale uhtunud loomade juures oli see, et paljudel neil voolas silmadest ja kõrvadest verd ning elusad ei tahtnud rannast eemale ujuda kui inimesed nad rannast eemale lükkasid. 

Lisaks välistele verejooksudele veritsesid nad ka ajusse ja keskkõrva (ülapildil veri mustalt kolju sees) ning veresooned ja siseorganid sisaldasid gaasimulle. Tavaliseks reaktsiooniks vaaladel on sonari kuulmisel liiga kiiresti pinnale ujuda, mis tekitab soontes verevoolu ummistavate mullide teket ning lisaks väga tugev heli (sealhulgas liigne ultraheli) põhjustavad gaasidest küllastunud vedelikus (sealhulgas veres) mullide teket isegi kui pinnale tõusmisel kaasnevat rõhu muutust ei arvestata. Lisaks on see vahemik vaalade koljut maksimaalset raputav resonantssagedus (tõenäoliselt ka inimesel arvestades kui lihtsalt inimesed sama vahemikku kuulevad) ning see rappumine võib rasvatükke lahti raputata, mis omakorda põhjustavad soonte ummistusi. Kui neuronid aktiveeruvad pisikese õhurõhu muutusele kõrvades, siis on neilt oodata tugevamat reaktsiooni kui kolju luustik ise ka vibreerima hakkab tuhandeid kordi sekundis.


Näide 3600 Hz ja 3800 Hz helist, mis on vaalade kolju resonantssageduseks. Need sagedused kõlasid isiklikult ka kõige vaiksemalt kuulates kohe ebameeldivad ja valu tekitavad. Kui ma kuulasin neid vilinaid vaikselt umbes minuti esimest korda, siis mu kõrvad valutasid üle poole tunni ja tundusid kuidagi suurenenud siserõhuga. Lisaks kaasnes tavaline kõrvus vilisemine, mida muidu kuuleks kõva muusika või aspiriini või palderjani võtmise järel. Paistab, et kõrvus vilisemine on ka mingil põhjusel ~3000-4000 Hz heli aga ma ei tea kuidas pea vaikses ruumis sellise sageduse kuulmist imiteerib. Vaalad ei oska sellisest sagedusest hästi eemale ujuda ning kui ma kuulasin neid samu heliklippe mitme meetri kaugusel olevast telefonist, siis kõvema häälega tundus heli korraga igalt poolt tulevana ning ei oskanud ka puhtalt kuulmise järgi heli allika suunda leida. Kuna heli võimendub kuulmekanalis resonantsiga, siis on saab kuulmekanal ise mingil määral heli allikaks ja aju kuuleb pea sees võimendunud vilinat. Võib-olla on sellise tänapäevase sonari eesmärk muuhulgas hoida ära saboteerimist inimsukeldujate poolt, sest nad ei saaks aru mis suunast kõiketäitev vilin tuleb ning enne laevani jõudmist suudab see 220+ dB müra nad sisemiste ja välimiste verejooksudega tappa. Inimeste valupiir on ~130 dB isegi bassiga aga 220 dB oleks ~miljard korda intentsiivsem müra, mis kõlaks ~500 korda valjem (pluss sagedusest sõltuva helitundlikkuse mõju). 194 dB juures on rõhu kõikumine heliga ~1 atmosfäär ja lisanduv 30 dB teeks selle rõhu kõikumise ~1000 korda suuremaks ehk ligi tonn ruutsentimeetri kehapinna kohta, mis raputaks keha sisse-välja sellise rõhuga 3000-5000 korda sekundis.  

Tekkepõhjuseid Alzheimeri tõvele

Üldistatult soodustavad Alhzeimer'i tõve teket aju metabolismi häirivad sündmused sh vähene insuliini tundlikkus, suguhormoonide puudus (mis nõrgestab rakkudes energia tootmist), magamatus (mis kurnab ja seostuks energia saamisega), stress ja ajuinfarktid. Testosterooni ja östrogeenide puudus põhjustavad luteiniseeriva hormooni liigsust, mis ajab osasid neuroneid peaaegu poolduma, mis lõhuks nende seniseid ühendusi, kuid ei lase rakul poolduda jättes nende DNA suletuks geeniekspressioonile, sest kromosoomi pakitud geenidele ei pääseta ligi. Neprilüsiin on üks vähestest amüloid beeta molekule lagundav valk kuid seda toodetakse vähe mälualades, millele võis noorena olla mälule kasulik, et valkudega ehitatud neuronite vahelisi ühendusi ei lõhuta ära kuid teisest küljest ei lagundata ka kahjulikke valgukogumeid neis samades kohtades.

Alzheimeri tõbe (AD) põhjustavad üldiselt peatraumad ja mutatsioonid, mis osalevad amüloid beta (AB) algmaterjaliks oleva APP (amyloid precursor protein) valgu lõikamises. APP on 300-700 aminohapet pikk ja selle lõikamisel toodetakse ~37-49 aminohapet pikad AB molekulid kuid kõige kahjulikum on 42 aminohappega AB lõik. APP ja sellest saadud AB omavahel vastastikku toimet. Näiteks APP aitab mälu ja stimuleerib dendriitide ja aksonite kasvu kuid AB rikub mälu ning APP blokeerib vere hüübimist kuid AB stimuleerib hüübimist.Kaasneda võib lumepalli effekt, kus AB kogumid panevad lähedal olevates soontes vere hüübima tekitades vereta jäänud kohtades veel AB, mis omakorda lähiümbrust kahjustab. Kokkuvõttes on AD välja ravimine umbes sama realistlik kui ajutüki kaotuse ravimine ja kõige realistlikum kaitse oleks ennetus.

AB teket võivad tekitada paljud aju kahjustused nagu näiteks ajuinfarkt, mis põhjustab kahjustunud kohas paari päevaga AB kogunemist.

AB püsivuse põhjuseks võivad olla selles asuv Kunitz'i domeeni laadne osa, mis blokeerib valke lagundavate valkude aktiivsust. Kunitz'i domeene leidub ka näiteks tüüp 4 kollageenis ja üldiselt on hea kui sellised keha koos hoidvad valgud ei laguneks ensüümide mõjul kuid erijuhtudel nagu liigses armkoe ja AB kuhjumises saab see kaitse lagundamise eest kehale kahjulikuks. 

AB kahjustab neuroneid osaliselt nende ülestimuleerimisega aga seda neuronites, mis toodavad nikotiinseid atsetüülkoliini retseptoreid, mis esinevad mälualades ja vähemalt somatosensoorses korteksis. AB ise esineb põhiliselt neuronites, kus esinevad need nikotiiniretseptorid ja AB ise mõjub neile tugeva agonistina, pannes need retseptorid piisavalt aktiivselt tööle, et liigne kaltsiumi sissevool suudab neuroni surma põhjustada. 

Sajad mutatsioonid võivad põhjustada AD kuid need kõik on valkudes, mis osalevad APP lõikamises (sealhulgas APP ise). 

Suguhormoonide langus mõlemas soos võib põhjustada Alzheimeri tõbe ning võib-olla on kaitset samade hormoonide võtmisest kuid sünteetiliste agonistide puhul on risk, et kaitse puudub või haiguse raskeneb kiiremini. 

Dementsust võib potentsiaalselt tekitada bensodiasepiinide, atsetüülkoliini blokeerijate ja vererõhku langetavate ainete tarbimine.

Ülevaateartikkel seosest AB ja vereliistakute vahel. ~90% keha APP valgust on vereliistakutes ja pärineb luuüdist vabanedes kaltsiumi mõjul megakarüotsüütidest (pildi allikas). AB ise stimuleerib hüübimist ja sidekoe valkude kogunemist. AB põhjustab sealjuures teiste hüübimist stimuleerimivate ainete eritumist. Raku enesetappu põhjustavad signaalid suurendavad AB hulka vereliistakutes kuid samad signaalid võivad olla põhjuseks, miks megakarüotsüüdid vereliistakuteks lagunevad (liistakuteks lagunemine on megakarüotsüüdile surmav tegevus). Liiga kaua seisnud vereliistakud hakkavad sisaldama rohkem põletikku tekitavaid aineid ning AB on üks neist, mille hulk suureneb liistaku vananemisel ja mis põhjustab ka põletikku.  

Alzheimeri riski võivad suurendada menopausi ja andropausi järgsed muutused hormoonide tasemetes. Selles vanuses suureneb samas gonadotropiini vabastava hormooni, luteiniseeriva hormooni ja aktiviini tase, mis stimuleerivad rakkude pooldumist või muutumist teiseks rakutüübiks. Umbes sellel ajal hakatakse APP'd teistmoodi lagundama ning AB hulk hakkab kasvama. Eelnevalt suutsid testosteroon ja östrogeen rakkude paljunemist või muutumist ära hoida.

Sobimatute hormoonitasemete tõttu alustavad neuronid pooldumist kuid rakutsükkel jääb kinni metafaasis, kus DNA on juba kahekordistatud ja kromosoomidesse pakitud, mis blokeerib geeniekspressiooni, kuid pooldumine ei saa jätkuda, sest ei jõuta järgmisesse faasi, kus kromosoomid raku eri otstesse liigutatakse.

Luteiniseeriv hormoon (LH) võib olla põhiline neuroneid kahjustav hormoon ning selle retseptoreid on ajus üldiselt hippokampuses. LH ise läbib vere-aju barjääri ja selle kontsentratsioon on AD patsientides suurenenud veres ja ajus.

Kui rottidel eemaldati munasarjad, siis algasid neil tekkima mäluprobleemid 2 kuud pärast operatsiooni. ~4 kuud hiljem nad hukati ja vaadeldi aju. Munasarjadeta loomades paistis ajukoor ja hippokampus väiksemad kuid neil olid suuremad väikeajud ja sabatuumad basaalganglias.


AB'l on tugev võime seonduda nikotiinsete atsetüülkoliini retseptoritega ning neuronid, kus AB koguneb on ka tihedalt nikotiinseid retseptoreid. Sellised rakud seonduvad tugevalt AB-42'ga ja transpordivad selle enda sisse kuid seda ei tehta AB-40'ga.

AB ei seondu nikotiini retseptoritega ning ei levi rakku kuni retseptoriga on seondunud mõni teine aine olgu see agonist või antagonist.

APP lõikamises osalevad 3 sekretaasi (alfa, beeta ja gamma sekretaasid) ning kahjulikud AB jupid tekivad beeta ja gamma sekretaaside mõjul. Beeta sekretaasi aktiivsus suureneb ühe gonadotropiini ja luteiniseeriva hormooni mõjul. Isu vähendav leptiin kaitseb AD eest vähendades gamma sekretaasi valgu tootmist mõjutamata beeta sekretaasi.
Ebanormaalne insuliini aktiivsus põhjustab AB tootmist. Insuliin suurendab alfa ja gamma sekretaasi sünteesi kuid vähendab APP ja gamma sekretaasi tootmist.

Rinnaga toitmine võib kaitsta AD eest insuliinitundlikkuse suurendamisega. 

Noored AD  patsiendid omavad tavaliselt mutatsioone APP (~10-15% juhtumitest) või gamma sekretaasi (~30-70% noortest AD patsientidest) valgus.

Neprilüsiin suudab lagundada väikseid valgujuppe ja nende hulgas  AB molekule. Mutatsioonid selles võivad suurendada AD tõenäosust. Neprilüsiini kontsentratsioon on väikseim ajuosades, mis kahjustuvad AD ajal kõige rohkem.

Oreksiin ja unepuudus mõlemad suurendavad AB hulka ajuvedelikus ning oreksiini antagonistid vähendavad AB hulka. Ärkvel olles suureneb AB hulk ajuvedelikus ja selgroovedelikus ~25% üle keskmise ja magades langeb see ~25% alla keskmise ka mittedementsete hulgas. Hippokampuses paistavad AB kogused ööpäevas püsivad. Sügav uni paistis kiirem AB vähendaja. 

Kui katseloomadel ei lastud magada 20 tundi ööpäevas 21 ööpäeva järjest, siis suurenesid nende AB tasemed 2-3 korda. Ülal pildil on samal real samad ajuosad ja paremas tulbas on unepuuduses loomade aju. AB kogumid on näha tumedate laikudena. Oreksiini antagonisti samaaegsel andmisel langesid AB hulgad 5-10 korda.    
Kilpnäärme hormoonid võivad vähendada APP sünteesi ning kilpnäärme hormoonide madal tase suurendab AB hulka.
 
Isolatsioonistress suutis katseloomades suurendada AB taset 3 kuuga 84% ja seda sai vältida kortikotropiini vabastava faktori (CRF) antagonistiga. 200nM CRF'i suutis juba 12 tunniga AB hulka 75% suurendada.

2/3 Alzheimer'i tõve patsientidest on naised. Isegi kõrges vanuses toimub mingil määral suguhormoonide tootmist ajus isegi kastreeritud isikutes. Meeste testosteroon ise lagundatakse estradiooliks. Estradiool aitab rakke suurendades hingamisega energia tootmiseks vajalike valkude tootmist (näiteks glükoosi transporterid ja hingamisahela valgud) mitokondrites vähendades H2O2 tootmist. AD ajudest on leitud suurenenud koguses mitokondrite perifeerset bensodiasepiini retseptorit (rollist on vähe teada ning üksikud rahustina kasutatavad bensodiasepiinid seonduvad sellega). See retseptor transpordib kolesterooli mitokondritesse, et sünteesida sellest teisi steroidhormoone. Östrogeenid ja progesteroon suudavad suurendada rakkudele talutavat kaltsiumi hulka. Sünteetiliste sarnaste ainete (premaxin ja medroksüprogesteroon) andmisel pole kaitsvat rolli ning nende ainete andmisel 4,2 aastases uuringus 4532 üle 68 aastase naisega suurenes nende sünteetiliste versioonide saajate hulgas dementsuse tõenäosus kahekordselt. Lisaks kaasnes suurem rinnavähi, kopsuembolismi ja rabanduse tõenäosus. Erinevust võis põhjustada see, et progestoroon lagundatakse AD eest kaitsvaks 3alfa,5alfa-THP'ks kuid seda ei juhtu sünteetiliste agonistidega ning lisaks need sünteetilised blokeerivad progesterooni lagundamist 3a,5a-THP'ks. THP tasemed on ~25% madalamad dementsusega isikute veres.

Võib-olla põhjustab naiste suuremat AD tõenäosust samuti mingid erinevused metabolis nagu näiteks naiste suhteliselt väiksem jõud ja lihasmass ning kergem rasvade kogunemine, et nad kulutavad energiat aeglasemalt, mis võib-olla soodustab AD teket.