15 May 2014
Psüühhika fragmentatsioonist ja selle kasutamisest inimeste mõjutamiseks
Sissejuhatus
Siin kasutan sõna "fragment" või "loomalike sisetungide" all üldiselt stereotüüpsete kitsate käitumiste kohta (sealhulgas käitumise autopiloodid eri olukordades) või korraga teadvuses olevate mälestuste kohta ning need fragmendid moodustavad alati pisikese osa kõigist mälestustest kuid kõike ei saa korraga mäletada piiratud tähelepanu tõttu ning eri mälestuse grupid võivad reaalsust väga erinevalt näha. Oluliseks võib olla ka see, et inimese aju on hiiglaslik võrreldes enamike loomariigi esindajate omaga. Ka putukad oskavad elada eri asju taga ajades ning navigeeruda uneajaks tagasi pessa magama oma kuni ~miljoni neuroniga. Arvestades imetajate ajude masse on inimese aju ~2000-3000 korda raskem hiire ajust ning umbes 12 korda raskem hundi ajust. Edasi arvestades kuidas inimeste aju on umbes nagu kokku ühendatud loomakari kus paljud esindajad tahavad oma soove rahuldada ning hierarhias tõusti, siis on veidi kergem aru saada miks sisemised tungid omavahel läbi kogu elu konkureerivad peaaegu nagu eraldi eluvormid/fragmendid kes ärkavad eri aegadel (eri kellaaegadel ärkavad eri harjumused) või olukordades. Kõik neuronid ei saa kõigi teistega ühenduses olla ning see lisab aju osade vahel veidi lõhestumist mis võimaldab väga erinevatel isiksustel sama aju jagada ning mõningaid neid märgatakse alles sobiva olukorra saabumisel.
Fragment või loomaga võrreldav primitiivsed sisetungid on näiteks mida Freud Id'iks nimetas, superego on norme arvestav ülevaataja ning ego otsustab kumb neist kahest käitumist kontrollib.
Isegi superego võib paista nagu hirmunud loom, mis muretseb tagajärgede eest.
Inimestes on vist vältimatult konkureerivad fragmendid, mis püüavad suunata positiivsemate tulemuste suunas ning eemale soovimatust kuid tihti on sisekonflikte, sest positiivse poole püüdlemine võib olla selgelt ohtlik nagu ka passiivsus mis ei anna rahu kummagi valiku puhul. Ülekattuvate või sarnaste funktsioonidega fragmendid kalduvad üksteist koos äratama. Lõbu otsingul ärkavad mälestused, mis selle otsingutel tekkisid ja sama teiste emotsioonide või kogemuste otsingul. Isegi sellises olukorras kus ühe asjaga tegeletakse, võib ärgata mitu isiksust, mis proovivad eri viisidel sihini jõuda kuigi soovimatud represseeritakse kiiresti. Mõni nõrk fragment võib olla lihtsalt mälestus sellest kuidas keegi teine samas olukorras käitus kuid neil pole võimu kui käitumisviis ei paista vastuvõetav.
Represseerimine ja peavalude tekitamine
Üks nõrk moodus soovimatuid asju mitte mõelda on sellele mitte mõtlemine, kuid see tekitab sisemist ärevust nagu loomalik autopiloot üritaks vabadusse rabeleda. Tõdede eitamine on üldse ebamugav ja lämmatavat tunnet tekitav.
Peavalu teke on lihtsam, kui proovida valesti mõelda alustõdedele, millel tuginevad paljud teised mälestused. Mulle isiklikult tekitas peavalu kujutlemine, et gravitatsioon paneb asjad horisontaaliga paralleelselt liikuma ning gravitatsiooniga seoses on kõigil palju mälestusi ja kogemusi mis paistaks valed kui gravitatsiooni suuna osas endale valetada. Või et kurbus ja rõõm on sama emotsioon (või teised intentsiivsed emotsioonid ära vahetada). Selliste alustõdede represseerimine või moonutamine represseeriks kõiki teisi sellest sõltuvaid mälestusi ja tulemus võib olla palju ebamugavam kui ärevus. Sellistes olukordades on kerge tunda peavalu või tajuda midagi sähvatuste või aju tõmblemise laadset nagu suur kari mälestusi ja loomalikke fragmente protestiks hiljuti mõeldu vastu. Sellised ebamugavused omavad tõenäoliselt rolli eri vaadetega inimeste lahus hoidmises, sest teiste absurdsete vaadete kuulmine võib mõtlemise sõlme ajada ning peavalu tekitada ja peletada eemale edasistest kohtumistes.
Fragmendid inimeste kontrollimisel
Jätkates loomakarja analoogiat inimese ajus saaks karja kontrollida kahes faasis. Kõigepealt tekitada apaatia enamike asjade suhtes ja jätta paar soovitud tungi, mis käitumist edasi kontrolliks. Alustan ebastabiilsematest.
1. Ähvardav kontroll
Lihtne ja viha toov moodus on diktaktuurides, kus surma ja piina ähvardused panevad inimesed eelkõige turvalisusele mõtlema vaigistades varieeruvalt neid sisehääli, mis protestivad kaotatud vara, vabaduste ja muu äravõetu pärast. Surma ähvardustel nõuti/nõutakse vähemalt osades teokraatlikes või kommunistlikes kohtades, et inimesed avalikult valitsuse nõutud suhtumist teiste kuuldes korrutaks. Isegi kui kõik osalised vihkaks seda valitsust on neil siiski soov mugavalt elada ning kompromissina teeseldakse fanaatilist süsteemi pooldamist mõeldes ise välja kuidas sobiv fanaatik käitub või imiteerides teisi ning see avalikkuses paistev näiline fanaatik on kuidas võõrastele paistetakse. Sellise fassaadi loomisel suudavad osad valitsejad veenda välismeediat selles, et elanikud on läbinisti ausad selliste poliitiliste või religioossete loosungite korrutamisel. Pinnapealsed välismaalased võivad arvata, et nad kõik on lootusetu ajupesuga ja ei tasu proovida rahumeelselt asju ajada ning ehk parem näiline lollus ära tappa. Ülemaailmse koostöö vältimiseks on juhtumisi palju ideoloogiaid mis nõuavad kaasa mängimist ning kaasa mängimine tähendab tihti hullunud ajupesu ohvri mängimist, mis vähendab teiste ideoloogiate all elavates tunnet, et saaks koos midagi rahumeelset teha.
Ka valitsejate ajudes on "hääled" mis hirmutavad neid eemale osade reeglite rikkumisest ning meedia kaudu võib ka tundmatuid valitsejaid mõjutada.
Surmanuhtlusega inimeste kontrollimine on halvim moodus kontrollimiseks ning tänapäevaks on meedia arendanud palju ahvatlevamaid motiveerijaid kui ähvardajate ees pugemine.
2. Religioon
Religioonid on lihtsamad näited apaatia ja fanatismi kombineerimisest. Võrreldes lõputult suure/võimsa jumala ja lõputu surmajärgsusega on elu suhteliselt tühisena paistev ning religioossed kalduvad mitte sekkuma kuna surmajärgne õiglus paistab lõputult palju paremana. Samas eeldatakse usklikelt kohalike reeglitega kaasa mängimist. Osad kirikud tahavad nende raha, osad teokraatiad tahavad neid sõdadesse saata kuna see olevat jumala üks suurimaid soove usklikult või tahetakse osalust poliitilistel protestidel ning nende mittetegemisel proovitakse rahutusi tekitavaid tagajärgi jätta, sest kogunemistel on lihtne ähvardusi levitada.
Kuna religioonides üldiselt rõhutatakse headuse ja kurjuse konkurentsi igas indiviidis, siis tõenäoliselt paljud mõtlevad endale külge stereotüüpsed headuse ja kurjuse esindajad kes sisemiselt konkureerivad. Probleemiks võib saada see, kui "halb" fragment keeldub arvestama mälestustega, mis teeks hea käitumise ahvatlevaks ning "hea" külg võib kaotada stabiilsust unustades kuidas "kurjus" välja tuleb kui ennastohverdavalt käitudes halba kohtlemist edasi saades vihastutakse ja muututakse "kurjaks" teiste suhtes. Sellel viisil saab inimeses olla konkureerivaid rumalaid isiksusi, kes ei jaga mälestusi ja töötavad üksteise vastu unustades kui voolavalt ning häguselt muutub piir hea ja halva vahel.
Suureks probleemiks võib saada ka see, kui õpitakse kuidas väidetavalt hea jumal õigustab massimõrvasid terves linnas kui osad käituvad halvasti ning kuidas jumal lubab lapsi tappa, mitteneitsid tappa ja ülejäänud naised orjaks võtta, mis on vana testamendi üheks probleemseks kohaks. Fanaatik, kes proovib jumalikult käituda võib-olla võtab samuti pähe, et kahtlusaluseid sisaldava linna võib nii hävitada ning neitsid orjastada nagu "jumal". Lisaks on "jumala käske" nagu näiteks Ezekiel 20:39 kus jumal soovitab juutidel minna ja teistele rahvustele iidoleid peale suruda kuigi kümme käsku alustas iidolite keelamisega.
3. Meedia ja fantaasiakookonid.
Meedias on palju konkureerivaid osapooli oma sõnumeid esindamas, kuid vähemalt osad neist paistavad disainitud soovitud töölisklassi loomiseks. Apaatia tekkeks pole vaja hirmu tekitada. Virgutamise ja uimastamise tsüklid võivad sarnase tuima kuid hubase efekti saavutada.
Sarnaselt loomate äratustega on meedias ja paraadidel tihti stiimulid, mis karjad üles ärataks. Kõvad helid, bassitümpsud, eredad värvid, vilkuvad valgused, lõbutsevad inimesed, ilusad stseenid ja sümmeetriliselt peegelduvad objektid (peegelduv sümmeetria võib veidi tähelepanu tõmmata, sest reaalsust nähakse harva nii, et vasak ja parem pool on identsed). Sellised stiimulid virgutavad ja jätavad samas passiivselt unelema ning uusi selliseid fantaasiaretki ootama ning annavad veidi entuasmi ja austust nende suhtes, kes seda kunsti tunnevad.
Peo meeleolus saab töötaja mentaliteeti sisestada suhtumise, et töödata tuleks täiega ning pärast lõbutseda täiega. Tulemuseks oleks praktiliselt isiksuse lõhestamine töötajaks ja pidutsejaks kelle elu käiks nende kahe stereotüübi vahel. Ühel perioodil käitutakse nagu robot kes peaks maksimumi töötama ning ülejäänud aja pidutseda, mis eeldaks teenitud raha kulutamist näiteks klubides. Umbes nagu loom keda on õpetatud kahte sorti lihaturgu teenima millest kumbki ei hooli tervisest. Tihti käib filmidest ja seeriatest läbi idee, et päeva lõpuks peaks mingi ainega unustuse või segasuse kookonisse saada.
Isiklike töökogemuste järgi paistab, et mida hullemini ärakasutav amet, seda rohkem kurnatakse töötajat varajase äratusega, üle 12 tunniste vahetustega ning tihti närvilise miinimumpalgalise tööga, mida tehakse veel hullemaks kaootiliste karistustega kuni kõik on pinges, et millal on nende kord mitteõigustatud kriitikat saada. Pärast seda oldakse liiga kurnatud konstruktiivsuseks ning tahetakse magada või meelelahutusele keskenduda ning kurnatuse tõttu valitakse ajuvabad tegevused nagu lemmiksaated, alkohol, heroiin või muud ebaproduktiivsed tegevused.
Meedia pakub lootus reality saadetega, et isegi lollid ja vastiku iseloomuga tegelased võivad kuulsaks ja rikkaks saada ning kerge loota, et ise saaks vähemlolli ja vastikuna võitjaks kuid need saated on pigem vastikumate isikute reklaamimiseks ja vihatud kuulsuste loomiseks.
Meedias on isiksused tihti ülikitsa käitumisega stereotüübid, kes sisaldavad tihti samasid kahjulikke suhtumisi, mis igas vanuses inimeste elule halba mõju võivad avaldada. Näiteks laisklejad kelle elu reaalsuses poleks nii hea kui saates või filmis. Või "töökad" tegelased kelle prioriteedid reaalsuses ei aitaks tulemustega. Või lapsikud või jõhkrad flirtijad.
Paljud laulud ja muusikavideod kiidavad või ülistavad kuulajat, mis võib ka hierarhia põhjas olijatele ahvatlev ajaviide olla.
Muusika üheks ahvatluseks on mõnusasse kujutlusse viimine, kus on mõnus olla kuid selles lõputus fantaasiahetkes pole tulevikku kuulajale kelle elu ei lähe selle imelise hetke suunas ning fantaasia võib olla saavutamatu.
Popmuusikas on halbade eeskujude sagedus suhteliselt kõrge. Tihti on teemaks enesetapud, ennasthävitav pidutsemine, seaduste rikkumine, sõltuvuste nautimine, ahnus, raev, laiskus, une vältimine ja mäluaukudes seksimine.
Apaatia laiendamiseks võidakse meedias probleeme neutraliseerida väites, et tegelikkus on vastupidine eeldusel, et harimatu kuulaja ei poolda kumbagi kuna mõlemad pooled süüdistavad teist samas asjas ning kiiresti tulevad töökad pühendunud kommenteerijad kes kirjutavad kui triviaalne, mõttetu ja ükskõikseks see konflikt neid jätab ja kuidas "keegi ei hooli".
Lisanduvat apaatiat ja kaost lisatakse suhtumisega, et kõik on lootusetult isekad ja hoolivad ainult endast olles teiste suhtes jõhkrad ja realistlikud suhted mida otsida peaks olema samuti jõhkrad. See propaganda tekitab massides soovi korra järele, valitsejad vihkavad jõhkraid alamaid kergemini ning kasutavad pakutud lisavõimu meedia poolt tutvustatute vastu.
Osad võimsad emotsioonid, mida vahel kasutatakse on armastus või uudishimu, sest need on emotsioonid, mis võivad ülejäänu suhtes ükskõiksust tekitada ja eluga riskimise valmidust lisada sarnaselt hirmuga.
Apaatia järgne primitiivsete fragmentide äratus
Kui enamus fragmentidest on vaigistatud mingi apaatiaga, siis saab üksikuid fragmente äratada neile tähelepanu juhtides. Primitiivse mälukillu äratamiseks piisab lausest "ära mõtle (tegevus)ele". Suurt vahet pole kas lause keelab või lubab/nõuab tegevust. Mõttetegevuses kaalutakse nagunii mõlemat varianti. Näiteks alkohoolik hakkab mõtlema nii alkoholi reklaamiga kui ka vaadates või kuulates miks ei tohiks alkoholi tarbida. Seksimälestused ärkavad isegi kui "moralistid" räägivad kuidas seda peaks vältima proovides peaaegu iga kehaosa seksiga seostada (kael, juuksed, hüppeliiges, nähtav nägu jne) ning kuidas enesekontroll kaoks nende näitamisel.
Ülekaalulised võivad näljaga maadelda nii sööki või ülekaalulisuse eest hoiatavate saadete vaatamisel. Sellel viisil suudavad millegi vastased saated osades vaatajates vastupidist effekti tekitada.
Subscribe to:
Posts (Atom)