22 February 2020

Kujundid närvisüsteemis

See tekst on spekulatsioon ühendustest nähtud kujundite ja närvisüsteemi kujundite vahel mis võivad potentsiaalselt psühholoogilisi reaktsioone tekitada. Ajus on moodustisi mille kujud esinevad ka rohkete toodete ning organisatsioonide logodel. Rohked ajusisesed ühendused võivad potentsiaalselt ühendada nähtu ja aju anatoomia mis tajumisel neid aktiveerib ja annab osadele lihtsatele kujunditele enesetunnet või käitumist mõjutava toime. Teaduslikult siinset tõestada või ümber lükata oleks keeruline sest enamike nende struktuuride lõhkumisel (mis on tavaline meetod neurobioloogias) jääks katsealune tõenäoliselt jäädavalt teadvusetuks.

Kõige rohkem tuttavaid kujundeid näeb koronaarset (kukla või otsmiku suunast) vaadet pakkuvates piltides. Otsesemad ühendused kuklasagara visuaalse korteksi ja frontaalsagara vahel läbivad aju keskmes olevaid struktuure millest võib ära tunda tuttavaid kujundeid. Lisaks on vähem sirgeid ühendusi mis võivad suunduda kaarega mujale nagu keskaju ja kuklasagara vahel. Kuklasagara visuaalse korteksi ühendused võivad potentsiaalselt palju imelikke kahepoolse liiklusega ühendusi tekitada mis võib tekitada taju teiste ajuosade füüsilisest kujust ja selle ajuosaga sarnase mustri nägemise vahel.

Aju mediaalse osa lähedaste alade kujundid tekitavad mul kerget  mõtlemist summutavat transsi mille ühine omadus on see et tunnen tuttavat kodust tunnet millega olen tuttav nii kaugest ajast mäletada suudan. Tean et see postitus võib minust rohkem segase mulje jätta kuid sellised triviaalsused mind ei piira.

Pentagramm on üks potentsiaalne kujunditest mis võis inimeste jaoks eriliseks saada kuna see sarnaneb veidi aju suurima arteri võrgustikuga läbi mille saab aju ~80% verest. Aju all ühinevad kaelaarterid ühe viisnurkse rõngasja struktuuriga (circle of willis) ning sellest rõngast väljuvad suuremad arterid ligikaudu ühtlaste vahedega ja mille esialgsed suunad meenutavad pentagrammi harusid. Mingil määral võivad inimesed tajuda seda ligikaudu pentagrammi kujulist pulsi rütmis vere liikumist sagarate ja poolkerade vahel.

Näide sellest struktuurist ülalt vaates.

Lisaks juhtub see struktuur olema pentagrammi lähedane eest või tagant vaates kuid siis lisandub pentagrammile ajutüve vastu toetuv kuues haru (basilar artery) mis võib sarnaneda lühikese varrega pentagrammi all mis võib olla närvisüsteemile rohkem tajutav asudes ajutüve vastas ning toites ajutüve. Sellele piirkonnale pikemalt keskendumine kipub tekitama peavalu mis võis olla põhjuseks miks koomiksitegelaste ja animeeritud tegelaste peavalu illustreerimiseks lisati pentagramm(id) pea juurde.
Emotsioonide regulatsioonis tähtsat limbilist süsteemi ja insulat varustavad arterid meenutavad kuju osas kergelt käsi kus randmed on lähestikku koos ning peopesad üles pööratud. Selliselt hoitud kätel olev asi võib paista erilisem. 

Keskaju on koht kus toimub suur osa dopamiini (substantia nigra) ja opioidide (central gray) toodang lähestikku piirkondades. Opioidide tootmisala kõrval on primitiivne nägemisala superior colliculus
mis suudab automaatselt pilku pöörata liikuvate asjade suunas isegi mõnel muidu pimedal inimesel kellel nägemissignaalid veel pääsevad keskajusse.




Juhtumisi sarnaneb superior colliculus ja central gray piirkonnas millele piiri ümber joonistades saaks tavalise emotsiooni väljendava kuju.

Tavaline SN kuju on 2 kõrvuti asetsevat kaarekest mis võib sarnaneda kulmude, paljude liikide ülahuule, tuharate ja rindade kujuga.

Üks teine tuttavam kujund on midagi väga laialt naeratava näo laadset kus SN moodustab osaliselt suu laadse kaare (mis küll keskelt kokku ei ühenda aga aju tavaliselt ei märka tühjust nagu näiteks võrkkesta keskosa lähedal asuv pimepunkt mida otseselt ei nähta kuid mille olemasolu saab üksikutes olukordades märgata). Punased tuumad võivad pasta silmadena ja läbi nende  lähevad silmalihaseid kontrollivad närvid .


Tegin pisikese lihtsustatud animatsiooni proovides imiteerida pulssi superior colliculus ja central gray piirkonnas. Pulsi rõhu varieeruvuse imiteerimisel panin valguse intentsiivsuse kiiremini kasvavaks kui kahanemise imiteerides järsku toitainete ja hapniku saabumist ja nende varude aeglasemat langust.




Osaliselt paistab mõni aju piirkond puu moodi välja. Potentsiaalselt saab diskreetselt tähelepanu haarata pildile üksiku puu lisamine. Lummavalt võib mõjuda pilt hõljuvast puust mille tüvi lõppeb pisikese saarekese  (võimalik cerebellumi jälg) ning saare all väljuvate juurte laadsete harudega mis tekivad seoses närvide harunemisega ajutüvest ning selgroonärvist.

Üks teine tuntud muster mis võib teadvustatav olla oleks poolkerade vahe ja suurimad poolkerade vahelised aksonikimbud läbi corpus callosum ja anterior commisure nimeliste piirkondade. Effekti võib avaldada ainult ühe horisontaalsema ala valikust kahest.


Üks sümbolitest ja kujunditest mida võib avalikest kohtadest leida paistab umbes selline kombineerudes poolkerade vahelised sümbolid lõputuse sümboli laadse kujundiga mis võib olla seotud silmade või väikeajuga aju all.




Samas on poolkerade vahelised ühendused vähem sirged (võimalik et tajutakse läbisegi sirgemat ja füüsiliselt korrektsemat kõverat rada) ja selliste kahe otsaga Y kujundite kombineerimisel saaks mesilastaru või kuubikuvõrestiku mustri.


Aju sees olev suur vedelikku sisaldav ventriikulite võrgustik näeb ülalt/alt õigel kõrgusel välja kergelt pokaali moodi mis võib-olla lisab mõtlematut käitumist.


Püramiidi kuju osaliselt psüühikas resoneeruda sest sensoorsed signaalid lähevad ühe kehapoole sensoorselt organilt enamjaolt vastaskehapoolel asuvale aju poolkerale tekitades ajutüve ja hüpotaalamuse lähedal palju X kujulisi üleminekukohti.

Obelisk on üks võimalik närvisüsteemi kujuga seotud kujund  kus keha ja aju vahelised signaalid tõusevad selgroo sees sirgelt paralleelselt kuni nad vahetavad enamjaolt kehapoolt ajutüve lähedal medullas oleva püramiidi all. Isiklikult tekitab obeliski kuju vaikset tõsist meeleolu kus visuaalne kujutlus on ühes kohas kinni. Eriti kui mõelda mustale obeliskile tumeda kupli all ning lisada sllele eri värvides sümboleid/ruune (värvile mõeldes muutub kirjastiil) mis paistavad obeliski ümbruse välimust mõjutavalt. Linnades on obeliske pandud linna keskele mis võib vaatlejatele meenutada midagi sügavalt tuttavat ja erilist. Teised kohad kus obeliske rohkem võib näha on mälestuspaigad kuhu sobivad tõsisemat ja rahulikumat mõtisklevat meeleolu tekitavad struktuurid.
Kollaselt tähistatud ala meenutab palvetaja käsi kus peopesad on koos. See asend tekitab rahulikku mõtlematut transsi mis paistab tugevam kui käsi hoida näo lähedal sama kõrgel kui see struktuur asub (või lihtsalt kujutleda sellist kuju sellisel kõrgusel). Võib esineda näiteks joogas kus eesmärk on tihti pea mõtetest puhastada ja rahulikumalt tunda.





Ventriikulid moodustavad aju keskosas veidi ingelliku kujundi. Lateraalsed ventriikulid moodustavad tiiva laadsed kujundid ning allpool asuv kolmas ventriikul on taalamuste vahel ja hüpotaalamuse sees moodustades kitsa kuju mis võib häguselt paista saleda inimesena.

Teine tuttavam kujund mida võib aju keskel ära tunda meenutab öökulli mida võis sarnaselt ingli kujuga märgata mõni iidsel ajal elanud uudishimulik aju uurija. Öökulli "silmadeks" on mediaalsem taalamus ning tiiva otsad ulatuvad substantia nigra piirkonda. Selle all asuvad mammillaarkehad mis stimuleerivad aju ning aitavad ärkvel püsida. Sarnaselt ingli kujuga läbib öökulli kuju kolmas ventriikul. Kolmanda ventriikuli ümber asuv hüpotaalamus reguleerib põhivajadusi mille kontrollimise võimalusi on tõenäoliselt mitmed reklaamijad proovinud ära kasutada.
Koronaalvaates võivad hippokampused koos lähimate ajukäärudega meenutada madusid mõlemal pool ajutüve.




Selguse lisamiseks tegin mustad piirid ümber mao laadsetele struktuuridele. Parempoolse "mao" piirid piirdusid halli massiga. Effekt oleks tugevam kui mõlemad oleks samas stiilis ja horisontaalsema paigutusega. 
Mitmed logod ja illustratsioonid kasutavad pildi osana looklevat riba põhipildi all mis võib olla seotud selle hippokampustega regiooni pluss anterior commissure struktuuriga kuid sarnast looklevat riba kuju saab märgata ka insula regioonis mis osaleb rohkete emotsioonide ning tunnete tajus.



Taalamus on pikuti jaotatud ligikaudu pooleks peamiselt valge massi kiududega mille nimi on internal medullary lamina ning mis eraldab taalamuse kolmeks suuremaks alaks (mediaalne, lateraalne ja anterioorne). See paistab sõltuvalt asukohast lookleva, kaarja või sirge ribana mis eraldab taalamuse mediaalset ja lateraalset poolt.
Selgemalt välja joonistades on kergem ära tunda sellist looklevat moodustist (tavaliselt ovaali või ringi sees) rohkete toodete logodelt. Mõnes kohas võib paista see läbiv ala sirgemana. Kõige tavalisem paistab selline disain suuremate firmade omatud magusate jookide ja toitude pakenditel. 

Omamoodi sarve laadseid struktuure on ajus vähemalt 3 erinevas paralleelses lähestikku regioonis. Otsmiku poolt hakkavad need mediaalselt minnes üles, siis kukla poole, siis alla ja uuesti ettesuunas kuid lateraalsemalt ja madalamalt. Nende taju osas ei saa olla kindel kas neid lihtsalt kujutatakse ette kui mõelda peas olevale või on see anatoomia teadvusele tuntav.
Aju ventriikulite võrgustik on üks selline struktuur. Isegi selle osad on nimetatud sarve järgi (anterior horn, posterior horn ja inferior horn).

Ventriikulisarvedest veidi lateraalsemalt asuvad sabatuumad (caudate nuclei) mis reageerivad nii ilu ja armastuse kui ka koleduse ja ebameeldivate emotsioonide tajul.

Ventriikulitest mediaalsemalt asub stimuleeriv, äratav ja mäletamisvõimet pakkuv ala mis algab hüpotaalamuse all mammilaarkehadest, teeb C kujulise pika kaare fornix'i nimelises kimbus ning läheb teises otsas üle hippokampuseks. Seega on sarvede kujulistes regioonides lähestikku koos emotsioonide, mälestuste, emotsioonide ja erksusega tegelevad regioonid.

Osadele aju piirkondadele mõtlemine on mulle intentsiivsemalt häiriv (tavaliselt tekib pinge ja peavalu tunne või mingi ebamäärane sensoorne ülepinge) mistõttu ma väldin spetsiifiliselt neile piirkondadele mõtlemist. Üks sellistest aladest on ühe poolkera taalamuse ja insula (või taalamuse ja kõrvade) vahelisele piirkonnale mõtlemine. Klaustrum insula juures oli üks esimesi kohti mille asukohale mõtlemine võis olla valus. Keskajust allapoole jäävad ajutüve osad on teised kohad millele keskendumist väldin sest ka need kohad paistavad ebameeldivad ning tekitavad paariks sekundiks tunnet nagu vereringega läheks midagi valesti (ajutüve alaosa reguleerib vererõhku ja pulssi).

No comments: